Meie universum mitte ainult ei paisu — seda ka pühitakse Kentauri ja Hüdra tähtkujude suunas ühtlases tempos, kiirusega umbes 1,6 miljonit kilomeetrit tunnis. Võimalik, et pühkijaks, õigemini tõmbajaks, on ühe teise universumi gravitatsioon, vahendab Discovery News.

Teadlastel pole aimugi, mis see on, mis meile teadaolevat maailma sikutab, välja arvatud oletus, et mis iganes see ka poleks, peaks see pärinema sekundi murdosast universumi 13,7 miljardi aasta taguse plahvatusliku tekke ja sellele välkkiirelt järgnenud kosmoloogilise inflatsiooni (kiireneva paisumise) vahel.

“Antud hetkel ei ole meil piisavalt teavet, et näha, millega tegu on, või seda pärssida. Me saame täie kindlusega öelda ainult üht: kusagil väga kaugel eemal on maailm, mis on väga erinev sellest, mida me enda vahetus läheduses täheldame. Seda, kas see on “teine universum” või väga teistsuguse koega aegruum, me ei tea,” ütles NASA Goddardi kosmoselendude keskuse teadur Aleksander Kašlinski.

Kašlinski ja kolleegid on aastaid kogunud tõendeid fenomeni kinnituseks, mida nad nimetavad “tumedaks vooluks” (ingl dark flow). Teadlased kaardistavad seda, kuidas Suure Paugu plahvatuse jääkkiirgus galaktikaparvede gaase läbides hajub — protsess, mis on mõneti sarnane tähtede vaatlemisele läbi Maa atmosfäärimulli. Vaatlusandmed enam kui tuhandest galaktikaparvest, millest mõned on Maast suisa kolme miljardi valgusaasta kaugusel, näitavad, et universumi ühtlane voolamine pole kindlasti mitte statistiline eksitus, kinnitab Kašlinski.

“See oli suuresti üllatav. Kui me selle esmakordselt avastasime, ei teadnud me, mida sellega peale hakata. Teadsime vaid, kui ebatavaliselt ootamatu see oli,” selgitab ta.

Voolu tugevus ja suund on ruumis ja ajas ühtlane. “Saja miljoni valgusaasta kaugusel on vool täpselt sama tugev kui 2,5 miljardi valgusaasta kaugusel, osutab samasse suunda ja on sama amplituudiga. Paistab, et kogu universumis leiduv aine liigub ühest suunast teise,” ütleb Kašlinski.

Vaatlused klapivad teoreetiliste mudelitega selle kohta, kuidas meie universumit võivad mõjutada rööp-universumid, mille olemasolu on ette ennustanud stringiteooria, kuid mida me ei saa otse hoomata.

Kui meie universum on nagu papp-pakk, siis kõik, mis selles sisaldub, on nagu piim tetrapaki sees, selgitab Põhja-Carolina ülikooli füüsik Laura Mersini-Houghton.

“Kui meie universum oleks kõik, mis olemas on, siis ei tohiks vedelik paki sees liikuda. Mis iganes seda ka enda poole ei tõmba, peab see olema suurem kui pakk ise. Meie universumi horisondi taga on mingisugune struktuur, ning see struktuur avaldab meie universumile mõju ning tekitab vaadeldud voolu,” ütleb ta.

Värske uurimus on täienduseks varasematele tulemustele, mis rajanesid väiksema arvu ja lähemal asuvate galaktikaparvede vaatlustele. Teine, sõltumatult tegutsev teadlaste rühm on samuti esitanud voolu olemasolu kohta tõendeid, mis on saadud alternatiivse metoodikaga — lähedal asuvate galaktikate ruumilise korreleerimisega.

Kašlinski ja kolleegide uued avastused ilmusid ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.