Tulnukatega suhtlemiseks valmistumiseks tuleb õppida delfiinide keelt?
Käitumisbioloog Denise Herzing alustas Bahama saarte läheduses ookeanis elavate delfiinide uurimist enam kui kaks aastakümmet tagasi. Aastate jooksul täheldas ta, et delfiinid otsivad inimeste seltskonda, mis viis ta mõttele, et ehk on võimalik seda vastastikkuseks suhtluseks kasutada, vahendab Novaator.
Delfiinil on suur ja keeruline aju, millel on hästi välja arenenud mõtlemisega seotud piirkonnad. Neil on ka keeruline sotsiaalne struktuur, nad loovad liitlassuhteid, jagavad kohustusi ning neil on isiksus. Näiteks suudavad nad ennast peeglis ära tunda, mis viitab enesetunnetusele.
Treenitud delfiinid suudavad märkimisväärselt mõista keelt. Näiteks Hawaiil delfiinide uurimisega tegeleva instituudi teadlasel Louis Hermanil õnnestus koos kolleegidega delfiinidele viipamise ja sümbolite abil selgeks õpetada mitusada sõna.
Nad avastasid, et delfiinid suudavad mõista erinevaid väiteid ja küsimusi, mõisteid nagu näiteks "ei" või "puudub", ning seda, et sõnade järjekorra muutumine muudab lause mõtet. See tähendab, et nad mõistavad lauseõpetust.
Osa uuringuid väidab, et delfiinid kasutavad oma keelt.
Kui meil peaks kunagi avanema võimalus kohtuda tulnukatega, siis ilmselt ei ole see kohtumine täiuslik, kui ei püüta leida viisi omavaheliseks suhtluseks. Just sedalaadi kohtumiseks valmistumiseks saavad delfiinid meid aidata. Neile oleme me õpetanud inimkeelt, kuid mitte õppinud nende keelt.
Herzing võttis suhtlemiseks kasutusele avatud raamistiku, mis kasutab delfiinidega suhtlemiseks häälitsusi, sümboleid ja mänguasju. Eesmärgiks oli luua primitiivne keel, mida mõistaks nii inimesed kui delfiinid.
Sukeldujad demonstreerisid süsteemi veealuse klaviatuuri peal, mis võimaldas häälte tegemist. Inimesed pidid neile häältele vastava mänguasja viskama. Lisaks klahvidel olevatele sümbolitele oli iga klahv seotud häälitsusega, mida delfiinid matkida suudavad.
Delfiinil oli võimalik endale mänguasja küsida kas klahvile vajutades või häälitsedes.
Herzingi uuring on esimene sarnane, sest keegi ei ole enne üritanud teiste elusolenditega luua kahesuunalist suhtlust.
Emory ülikooli bioloogi Lori Marino sõnul on see õige viis vastastikkuse suhtluse loomiseks, sest sel moel ei sunni inimene ennast delfiinile peale. Marino arvates on see tulevikus delfiinidega töötamiseks parim moodus.
Kolme aasta jooksul mängiti delfiinidega poole tunni kaupa kokku umbes 40 tundi. Selle pilootuuringu tulemused avaldati ajakirjas Acta Astronautica.
Herzingi juhitud uuring leidis, et kuus noort emast delfiini olid mängust huvitatud ning tulid alati mängima, kui mäng käis. Samas noored isased delfiinid olid suhtlemisest ja inimestest vähem huvitatud.
Herzingi arvates tuleneb see sellest, et emastel on siis vähem aega mängimiseks, kui nad peavad emakohustusi täitma.
Üllatuslikult kutsus osa delfiinidest mängu ka teist liiki silmikdelfiinid, mis viitab nende loomupärasele uudishimule. Looduses suhtlevad delfiinid ka liigiüleselt, kooskõlastades jahipidamist ning valvates ühiselt järglaste järele.
Herzing leidis, et mängukorrad olid kõige edukamad siis, kui inimesed ja delfiinid enne mängu algust teineteist matkides koos aeglaselt ja sünkroonselt ujusid, hoides samas silmsidet.
See viitab delfiinide viisakale käitumisele, sest ka inimesed kasutavad teise vastu huvi ülesnäitamisel kehakeelt ja silmsidet.
Matemaatika aitab
Californias asuva maavälise elu otsingutega tegeleva SETI instituudi teadlane Laurance Doyle uurib loomadega suhtlemist maaväliseks suhtluseks ettevalmistumise eesmärgil.
Ta kasutab raadiosignaalide analüüsimiseks informatsiooniteooriat, et paremini avastada maavälist mõistust. Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega.
Tema sõnul on see filtriks, mis võimaldab kosmosest kinni püüda maavälise mõistuse signaale, mida me muidu ei märkaks.
Informatsiooniteooria kasutamine võimaldab näiteks eraldada binaarse koodi juhuslikest nullidest ja ühtedest.
Delfiinide häälitsuste analüüsimine võimaldab täiskasvanud delfiinid vastsündinutest eristada, kui nad informatsiooni vahetamiseks vilistavalt häälitsevad.
Väikelastega sarnaselt vastsündinud delfiinid alguses lalisevad, kuni on keele selgeks õppinud.
Informatsiooniteooria näitab ka seda, et küürvaaladel on grammatikareeglid ja lauseõpetus.
Doyle'i sõnul ei ole me ainsad mõistusega elusolendid. Paljud loomad suhtlevad omavahel, kuid me lihtsalt ei mõista neid.
Doyle on huvitatud informatsiooniteooria rakendamisest mesilaste peal. Mesilased suudavad suhtluse abil keerulisi tervet mesilasrühma puudutavaid otsuseid teha, kuid nende otsuste taga on tarust pärinev tarkus.
Doyle kavatseb uurida ka puude vahel eksisteerivat suhtlust, sest need jagavad kemikaalide abil informatsiooni kahjurite ja ohtude kohta.
Ta arvab, et võibolla ei olegi infovahetuseks ajusid üldse vaja.
