Tulnukad saadavad Maale sõnumeid?

Kusagil päikesesüsteemis võib liikuda tulnukate kosmosesõiduk meile mõeldud sõnumiga, kirjutavad teadlased teadusajakirjas Nature.

Siiani oli valdav seisukoht, et parim võimalus maavälist elu leida on otsida raadiosignaale, mis suudavad läbida hiigelvahemaid. USA teadlaste läbi viidud uuring aga näitas, et süstiku saatmine kosmosesse oleks märksa efektiivsem. Hiljutine 800 tähte hõlmanud raadiouuring ei andnud mingeid tulemusi.

Tulnukate otsimise moodne ajastu algas 1959. aastal ajakirjas Nature ilmunud Giuseppe Cocconi ja Philip Morrisoni artikliga, milles nad väitsid, et taeva uurimiseks mõeldud raadioteleskoope saab kasutada ka tulnukate raadiosignaalide otsimiseks. On koguni teatud sagedused, mille kasutamine on loogiline. Vesinikuaatomitega niinimetatud “veeauk” on raadiospektrumi vaikne piirkond, mis võiks saada erinevate kosmoseasukate kohtumiskohaks.

Alates 1959. aastast on tehtud mitmeid selliseid otsinguid, peamiselt “veeaugu” ümbruses, aga tulutult.

Christopher Rose Rutgersi ülikoolist ja Gregory Wright Antiope Associatesest esitasid uue analüüsi, mis võib näidata, miks senised uuringud pole vilja kandnud. Nad väidavad, et paljudel juhtudel on mõistlikum saata teise tähesüsteemi sõnumiga kosmosesüstik, mitte raadiokiir.

Meile mõeldud tulnukate kosmosealuse luuramine kusagil taevaruumis on olnud kaua aega ulmeromaanide teema. Arthur C Clarke kasutas seda efektiivselt oma 1951. aasta loos “The Sentinel”, mis oli inspiratsiooniks 1968. aasta filmile “2001: A Space Odyssey”.