Tulevikusõdur laeb marssides akut

 (17)
Tulevikusõdur laeb marssides akut
Foto: Andres Putting

Leedsi ülikooli insenerid arendavad tehnoloogiat, mille abil püüda sõdurite marssimisel tekkivat kineetilist energiat ning kasutada seda varustuse laadimiseks.

Uus süsteem, mis peaks hakkama jalarammust akutoidet tootma, võiks teha sõdurite seljakotid kuni kümme kilo kergemaks, vahendab Science Daily.

Vastavas seadmes kasutatakse mehaanilisest survest elektrilaengu tootmiseks piesoelektrilisi, kõrgtehnoloogilisest keraamikast ja kristallidest valmistatud muundureid.

Projekti raames püütakse leida energiapüüdurite jaoks kõige sobivamaid kohti nagu seljakotirihmad ja põlvede ümbrus, kus saaks pakkuda aktiivset tuge, korjates üheaegselt energiat ja pehmendades lööki, kui jalg on painutatud ja liigesed kokku surutud või kui saabas tabab maad.

"Lisaks keskkonnasõbralikkusele, mida nii paljude akude kasutamine annab, võiks see umbes 15 protsenti kahandada ka sõdurite seljakottide raskust. Samuti võib sellele tehnoloogiale leida mitmeid rakendusi tsiviilsfääris," ütleb Leedsi ülikooli materjaliuuringute instituudi direktor ja miljon naela maksva projekti juht Andrew Bell.

Projekt käivitati eelkõige Iraagis ja Afganistanis teeniva väekontingendi vajadusi silmas pidades. Raske seljakott võib sõduri mobiilsust oluliselt piirata ja tuua kaasa ka kroonilisi tervisehädasid.

Briti jalavägi kannab enamasti kaasas ohtralt elektrilist varustust nagu lambid, raadiod, Bowmani taktikaline sidesüsteem ja elektrooniliste vastumeetmete komplekt.

Kuueks tunniks patrullima saadetud jalaväesõduri seljakott kaalub keskmiselt 75 kilo, millest kümme kilo moodustavad patareid ja akud. Ülejäänu on elementaarne varustus nagu laskemoon ja vesi.

Autodes on juba mõnda aega kasutatud samasugust energiakorjemeetodit, kus pidurdusjõud salvestatakse ja kasutatakse hiljem sõiduki edasiliigutamiseks. Energia kogumine liikuvatelt inimestelt on seni aga osutunud keeruliseks, sest vaja läheb erakordselt pandlikke ja tugevaid materjale ning ka seetõttu, et iga inimese kõndimisrütm on iselaadne.

Bell on veendunud, et erinevalt eelmistest katsetest saadab tema töörühma edu, sest nende lähenemine on holistiline.

"Oleme kindlad, et kõige uuemaid materjale ja elektroonikat kasutades, võttes seejuures arvesse isiklikke erinevusi kõnnakus, suudame süsteemi tööle panna, tekitamata seadmeid kandvatele sõduritele mingisugust täiendavat koormust ja suurendamata nende kurnatust," ütleb ta.

Teine oluline osa projektist on raadiovarustuse kohandamine väiksemale voolutarbimisele. Uut tüüpi madala energiatarbega raadiod hakkavad töötama ooterežiimil, lülitudes täisvõimsusele vaid siis, kui saabub oluline teade või vaja on alustada sideseanssi.