Tulevik mõjub inimesele nagu doping
«Tahtmine teada, mida tulevik toob, on igapäevaelus võimas motivaator, kuid teame vähe, kuidas ajus olevad neuronid seda tahtmist tekitavad,» ütles ajakirjas Neuron ilmunud uurimuse üks autor Ethan Bromberg-Martin USA riiklikust tervishoiu instituudist, vahendab ajakiri Tarkade Klubi.
Teadlased vaatasid reesusahvidel tehtud katsetes, kuidas reageerivad lubadustele need ajurakud, mida seostatakse heaolutunde tekitamisega kõige põhilisemate asjade, nagu toidu ja joogi saamise puhul.
Meie «tasustamiseks» toodavad rakud ainet nimega dopamiin. Ahvidele pakuti arvutiekraanil valikut kaht värvi ruutude vahel. Üht valides said nad teada, kui palju vett nad katse lõpul saavad. Teise puhul said nad lihtsalt teada seda, et neid on ootamas vesi.
Pea alati valisid ahvid selle tahvli, mis andis neile infot tulevase joogikoguse kohta. Selle info saamisel käitusid neuronid täpselt samamoodi, nagu oleks nad oodatud lonksud juba kätte saanud. «Ahvid ja nende dopamiinineuronid käsitlesid preemia kohta käivat informatsiooni, nagu oleks see olnud preemia ise,» selgitab Bromberg-Martin.
Seejuures oli neuronite aktiivsus võrdeline lubatava preemia suurusega - suure koguse puhul rõõmustas aju rohkem kui väikese korral.
Lisaks andis eksperiment märku, et ahvid - ja eeldatavalt ka kõik teised loomad, kaasa arvatud inimesed - soovivad tuleviku kohta teada saada võimalikult täpset informatsiooni.
Teadlaste sõnul annab selline teave võimaluse hinnata olukorda ja kaaluda tegevusvõimalusi.
«Dopamiinineuronid võivad infot käsitleda ihaldusväärsena, kuna see aitab meil õppida, kuidas ennustada ja kontrollida oma keskkonda,» sõnab Bromberg-Martin. Kindlasti tuleks avastatud mehhanism põimida meie teooriatesse õppimise kohta, rõhutavad teadlased.
