Tuisupeast pasknäär on kõva tammeistutaja

Professor Viktor Masing on raamatus “Sinasõprus tammega” kirjeldanud nääri talvevarude soetamist: “Aplalt neelab ta tõrusid ja lendab siis jälle kähku koju, metsa. Seal sülitab ta tõrud välja ja peidab sambla alla, et talvel oleks võtta.”

Talvel otsib pasknäär peidetud tõrud paksu lumevaiba alt üles, kisub sambla seest välja ja kustutab nendega nälga, kirjutab Roheline Värav.

“Üks pasknäär on Eestis rohkem tammesid külvanud kui kõik Rootsi kuningad kokku,” on öelnud fotograaf Ingmar Muusikus ajakirjas Loodusesõber. Ingmar Muusikuse teada on pasknäär paras tuisupea, kes ei suuda kaugeltki kõiki peidetud tõrusid meeles pidada.

Niiske samblavaiba all on tõrudel hea idaneda.

Pasknäär on tamme sõber. Sõbrad ollakse ikka vastastikku. Tõrude tassimisega külvab lind tammesid paikadesse, kuhu need muidu vaevalt jõuaksid.

Kui palju on tammi istutada jõudnud aga Rootsi kuningad?

Puudeuurija Fred Puss ütleb rahvapärimusele tuginedes, et kokku on Eestis 115 kõrgete riigitegelaste istutatud puud. Tamm, mänd ja pärn on nende seas arvukamad. Ainuüksi kuningas Karl XII olla Eestimaale kasvama pannud 65 puud. Osa puid on kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse torgatud vehmrist ehk vankri aisast, tõlla tiislist ehk veopuust või lihtsalt jalutuskepist.

Kui pasknäärid edukalt tammi külvavad, milleks siis veel Rootsi kuningad sekkuma peavad?

Kuningapuude juurte alla olla maetud ka rahapadasid. Kuld lisab veelgi väärikust. “Pühi hiiepuid ei seostatud enamasti kuningalugudega. Erandiks on Kodavere tamm, tema puhul legendid kattuvad,” kõneleb Hendrik Relve.

Tihti olevat Rootsi kuninga puuistutuse juurde käinud lubadus, et kui puu kasvama läheb, tuleb Rootsi võim Eestisse tagasi.

Lood on tekkinud vana hea Rootsi aja igatsusest ning Rootsi kuningast sai rahvajuttudes omamoodi müütiline tegelane, selgitab Hendrik Relve. Ka terve Euroopa on kuningate istutatud puid täis.

Üks kindlasti kuninga istutatud tamm kasvab Kambjas.

“Põnevate legendide najal jäävad asjad paremini meelde. Päris kindlasti ei ole ka pulmarongid nii palju kraavi pööranud, kui rahvasuu kõneleb,” kõneleb Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhamets.

Kambja kiriku sissepääsu juures tammepuud istutanud Rootsi kroonprints Gustavi tööd jälgis rahvas paljapäi ja pühaliku vaikusega, kirjutas 1932. aastal Postimees.

Kas ka pasknääri ees võiks mütsi maha võtta? Me ei suuda ju tema külvatud tammesid kokku lugeda.

Metsatukas, seal, kuhu loodus tammepuu kasvama sättis, ei tea iidse tammepuu võra, tüveõõnsuste ja koorepragude elanikud midagi kuningatest ega kullast. Nende toimetamist tundma õppida ja jälgida on huvilisele vahest põnevamgi kui rahvajutud.

Kuningate istutatud tammed
Eestis kasvab kindlasti kolm Rootsi kuninga istutatud tamme.
• Gustav V istutas tamme 1929. aastal Kadrioru parki.
• Rootsi kroonprints Gustav, hilisem kuningas Gustav VI, istutas 1932. aastal Tartu ülikooli 300. aastapäeva külalisena kaks tammepuud: ühe riigikogu liikme Jüri Ottase taluaeda Vana-Kuustes ning teise Kambja kirikuaeda.