Tubane õhureostus võib olla tiheda liiklusega tänava õhust palju mürgisem
Tubast õhureostust, mis võib tiheda liiklusega tänava õhust kolm korda mürgisem olla, võimendavad teadlaste osutusel sellised tegurid nagu kodude energiatõhustamisest johtuv pärsitud õhuringlus ning õhuvärskendajate ja kangete puhastusainete kasutamine, vahendab The Daily Telegraph.
Sheffieldi ülikooli teadlased võrdlesid tingimusi kolmes elumajas uurimuse raames, mis nende kinnitusel kujutas üht esimestest siseruumi-õhureostuse riskidele keskendunud töödest.
Üks katsesse hõlmatud elupaikadest oli elektripliidiga varustatud ühepereeramu Hathersage'i külas Sheffieldist umbes 15 kilomeetrit läänes Peak Districti rahvuspargi territooriumil. Teised kaks olid gaasipliitidega korterid Sheffieldis, üks kesklinnas, teine tiheda liiklusega sõidutee ääres kaupluseruumide kohal.
Teadlased võtsid nelja nädala vältel proove kodude seest ja ümbrusest. Maakodu köögist leiti eriti toksilise süsinikoksiidi jälgi äärmiselt vähe, kuid gaasipliitide sisselülitamisel osutusid selle aine määrad korterites märksa kõrgemateks.
Gaasipliidid tekitasid lisaks ohtralt lämmastikdioksiidi, mille osakaal kesklinnakorteri köögis oli kolm korda kõrgem korteri lähedal tänaval mõõdetud määrast, ületades oluliselt Ühendkuningriigis toaõhu kvaliteedile kehtestatud soovituslikku lämmastikdioksiidi-määra.
Uurijad keskendusid sellistele reoainetele, mis kujutavad endast vanuritele ja hingamisteede või südame-veresoonkonna haiguste põdejaile kõige suuremat ohtu, nende hulgas lenduvatele orgaanilistele ühenditele ja kopsudesse tungimiseks piisavalt väikestele tahketele osakestele.
Mõlemas gaasipliidiga korteri köögis mõõdetud osakeste keskmine kontsentratsioon osutus suuremaks riigi valitsuse ettekirjutusega Londonile ja Inglismaale kehtestatud välisõhu kvaliteedi sihtmääradest. Siseruumide õhu osakestetiheduse määradele pole riiklikke ohutuspiire seni sätestatud.
Ajakirjas Journal of Indoor and Built Environment äsja ilmunud uurimust juhatanud professor Vida Sharifi kommenteeris: "Me veedame 90 protsenti ajast siseruumides ja näeme kõvasti vaeva, et meie kodud oleksid soojad, turvalised ja mugavad, kuid harva mõtleme me reoainetele, mida võime seal sisse hingata.
Energia on küll vaid üks mitmest siseruumi-reostuse allikast, aga väga oluline. Kui ehitame oma kodud küttekulude kahandamise eesmärgil hermeetilisemaks, võib meid hakata ohustama siseruumi-õhureostuse suurem määr, mis omakorda võib rikkuda tervist."
Prof Sharifi lisas: "Õhukvaliteedi pärast muretsedes pöörame suuremat tähelepanu pigem sellele, mida õues viibides hingame, kuid kuna me veedame suurema osa ajast siseruumides, peame oma kodudes leiduva reostuse kohta rohkem teada saama.
Eri kodumasinate väljastatavate emissioonimäärade, nagu ka siseruumi-reoainete vastuvõetavate määrade kohta on andmeid väga vähe.
Ehkki meie uurimus oli väike, tõstab see esile vajadust põhjalikuma uurimise järele, selgitamaks välja, millised on elamispindade olemuses ja elustiilides toimuvate muutuste mõjud meie toaõhu kvaliteedile."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!