Eesti ja USA teadlaste ühine artikkel, mille esmakordselt avaldas eile teadusajakiri Nature Communications, kirjeldab, et juba Alzheimeri väga varajases staadiumis ladestub kujunevate haiguskollete veresoonte seinale valk, mida nimetatakse sidekoe kasvufaktoriks (ing. k. CTGF).

Lisaks kõneles uurimistöö peptiidist (lühike valguahel), mis CTGF valguga seondub. See peptiid võimaldab Alzheimeri tõve avastada palju varem, kui see seni võimalik on olnud – traditsiooniliselt on Alzheimeri lõplik diagnoos kinnitatud alles lahkamise käigus.

„Meie üha suurema eakate osakaaluga ühiskonnas ei tohiks see külmaks jätta mitte kedagi. Lisaks patsientide elukvaliteedi ja lähisuhete paranemise lootusele, on haiguse varajasel avastamisel suur mõju ka majandusele,“ kinnitab Tartu ülikooli bio-ja siirdemeditsiini instituudi külalisprofessor Tambet Teesalu.

Teadusartikli Tartu ülikooli poolne juhtautor Pablo Scodeller on Argentiina päritolu teadlane, kes on enne Tartu ülikooliga liitumist on töötanud USAs. Tartu ülikoolis on teadlane järeldoktorantuuris 2015. aastast ning ta plaanib oma tulevikku siduda Eestiga.

Lähemalt saab avastuse kohta lugeda ERR Novaatorist.