TÜ uuring: koroonaviirus levib ka kolletest väljaspool ja enamasti varjatult

 (101)
TÜ uuring: koroonaviirus levib ka kolletest väljaspool ja enamasti varjatult
(Foto: Pixabay / Klaus Hausmann)

Koroonaviiruse varjatud levik muudab ettevaatusabinõud hädavajalikuks.

Tartu Ülikooli eestvedamisel ning Kantar Emor, Medicum Eriarstiabi ja SYNLAB Eesti kaasabil toimus koroonaviiruse seireuuringu üleriigiline etapp. See näitas, et viirus levib ka haiguskolletest väljaspool ning enamasti varjatult ehk ilma märgatavate haigustunnusteta.

Seepärast on üha olulisem pidada kinni üldistest ettevaatusabinõudest nagu teistest turvalise vahemaa hoidmine ja maski kandmine rahvarohketes siseruumides.

21. septembrist kuni 1. oktoobrini testiti 2532 inimest. Teadlased leidsid viis nakatunut, kel puudusid märkimisväärsed haigustunnused ja kes ei olnud teadlikud kokkupuutest haigestunutega. Seega võib nakatunud inimeste koguarv Eesti täiskasvanud elanike seas olla 800–5200.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on praegune nakatunute arv Eestis võrreldav aprillikuu lõpu omaga, kuid avastatud haigusjuhtude tõsidus on erinev.

„Võrreldes kevadega on üldine testimisvõimekus märkimisväärselt paranenud. Praegu testitakse märksa rohkem inimesi ja rõhutatakse, et perearsti juurde tuleb pöörduda ka väga kergete haigustunnustega. Seetõttu leiame kergete sümptomitega nakatunuid varasemast rohkem ka oma uuringu käigus,“ selgitas prof Kalda.

Uuringu käigus tehtud testidele eelnesid intervjuud, mille käigus uuriti, mida inimesed on võimaliku nakatumise vältimiseks teinud. Selgus, et ettevaatusabinõudesse suhtutakse võrreldes pandeemia algusaegadega leigemalt.

Seotud lood:

Näiteks on otsekontaktide teadlik vältimine vähenenud nii noorte kui ka keskealiste seas. Ka järgivad need vanuserühmad varasemast vähem ohutu vahemaa reeglit. Kui aprilli- ja maikuise seirelaine ajal nähti hoolsat vahemaa hoidmise reegli järgimist, siis septembris tegi seda kolmandik vastanutest.

Kuna uuring näitab viiruse varjatud levikut, on parim viis enda kaitsmiseks ohutusabinõude järgimine, prof Kalda soovitusel sh maskikandmine ühissõidukites ning avalikes kohtades, eeskätt siseruumides, kus pole võimalik vahemaad hoida.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!