Tartu füüsikahoone pendli pikkus on 17 meetrit massiga 75 kilo ja võnkeperiooga kaheksa sekundit, ütles Tartu ülikooli füüsikaosakonna juhataja professor Risto Tammelo BNS-ile. Eestlastele tuntud Peterburis Iisaku katedraalis asuv Foucault' pendel on 98 meetri pikkune, kuid Tammelo andmetel see enam ei tööta.

Tartu pendli ehitas tartlasest meister Hando Kruuv, kes töötab Tartu ülikoolis füüsikaosakonnas.

Tammelo ütles, et Kruuv tegi seda täiesti tasuta, kuigi reaalselt võiks taoline pendel maksta Eestis ligi 100.000 krooni, välismaal koguni 50.000 USA dollarit.

Pendliprojektiga saab tutvuda internetis http://www.physic.ut.ee/fp aadressil. Seal meenutatakse, et idee sai alguse juba 1982. aastal ning pendliga soovitakse muuta füüsikahoone atraktiivsemaks.

Foucault' pendli abil saab näidata, et Maa pöörleb, sest pendel säilitab oma võnkesihi, aga Maa pöördub nagu ikka vastupäeva. Selle tulemusena näib vaatlejale, et pendli võnketasand nihkub päripäeva, sest Maa pöördub pendli all.

Prantsuse füüsik Leon Foucault sooritas pendlikatse esimest korda rohkearvulise vaatajaskonna ees 1851. aastal Pariisis.