Tšornobõli saastunud metsad ei kõdune nii nagu tavalisel metsal tavaks

 (29)

Ligemale 28 aastat tagasi toimunud tuumakatastroof ei puudutanud ainult taime-, linnu- ja loomariiki. Keskkonda sattunud radioaktiivne aine mõjutas otseselt lisaks orgaanilist ainet lagundavate organismide elukäiku, mille tulemusena ei kõdune murduvad puud ja langevad lehed korralikult ka tänapäeval, tõstes järjest ulatusliku, Euroopa idaosa ähvardava tulekahju ohtu.

Vahendavad ERR teadusuudised

Ökosüsteemis olulist rolli mängivad lagundajana käituvad mikroobid ja selgrootud püüdsid Tšornobõli (vn Tšernobõli) piirkonda juba aastaid uurinud Timothy Mousseau tähelepanu ühe teise linde käsitlenud projekti raames. „Koos Anders Mølleriga tsoonis ja eriti kurikuulsas Punases metsas ringi uidates märkasime, et maas vedeleb palju puid, mis olid täiesti kõvad. Lõuna-Carolina metsades muutuvad aga murdunud puud juba aastaga täielikult saepuruks ja kümne aasta pärast pole neist märkigi,“ mõtiskles Mousseau. Mõnda ronti jõuga pooleks murdes ilmus nähtavale vaid mõni sipelgas.

Töörühm ei saanud aga ainult metsaalustel kuhjuvate lehtede ja puitmaterjali põhjal kindel olla, et nende aeglase lagunemise näol on tegu tuumakatastroofi tagajärgedega. „Seega laotasime me üle kogu tsooni laiali 572 väikest kotikest surnud lehtedega, et eksperimentaalselt kinnitada, kui palju aeglasem lehtede lagunemine on,“ selgitas bioloog. Pooled kotikestest ääristas ta kolleegidega peene silmusega võrksukkadega, et takistada suuremate putukate ligipääsu. Viimane võimaldas töörühmal kindlaks teha, kui olulist rolli need võrreldes seente ja mikroobidega lagunemise juures mängivad.
Loe edasi ERR teadusuudistest