Columbia distrikt, mida maailm tunneb rohkem nimega Washington D.C., on Virginia ja Marylandi vahele 1790. aastal rajatud USA pealinn, tänase elanike arvuga 650 000, ehk ligemale poolteist korda suurem Tallinnast. Pealinnana tõmbab ta aga pidevalt ligi märksa suuremat rahvahulka, ka on valglinnastumisega Washingtoni külge seotud kuni kuus miljonit selle ümbruses elavat inimest.

Ühistransport on sellises linnas paratamatu, kuna suurem hulk autosid lihtsalt ei mahu linna tänavaile ära. 1976. aastast tegutseb Washingtonis metroo, mille päevane reisijaterekord läheneb 20 miljonile. Metrobusi 320 bussiliini tarbib päevas vaid 440 000 inimest. Tänavu uuesti käima pandav trammidevõrgustik peaks ummikuid aga veelgi vähendama, kui esimene, H Street-Benningi liin valmis saab. Ja loomulikult ei piirdu plaanid vaid ühe liiniga, paberil on kokku kaheksa liini.

Probleemiks võib olla küll see, et trammidki jäävad ummikutes muu liikluse taha kinni, ehk metrooga nad siiski tipptunnil ei konkureeri.

Esimesed kolm trammi osteti Tšehhi firmalt Inekon (valminud koostöös Škodaga), kolm järgmist aga Oregonis tegutsevalt United Streetcarilt, testide esimeses järgus, mis algas eile, sõidavad trammid 3,3-kilomeetrisel lõigul tühjalt, et siis novembris olla valmis juba ka reisijaid teenindama, teatab Railway Gazette.

Kahe esimese liini maksumuseks on arvestatud 194 miljonit dollarit, trammiliinide töös hoidmine aga maksaks kaheksa miljonit dollarit aastas. Ja vähemalt ehitamise ajaks taheti liini naabruses asuvate ettevõtete peale panna kokku 375-miljoniline ajutine maksukoorem. 2010. aastal taheti eelarvekärbete korras ka trammiliinilt raha ära võtta, kuid otsus tuli avalikkuse protestide tõttu tühistada.

Washingtoni trammiliini haldamise hanke võitis muide Pariisi ühistranspordivõrk RATP, mille all-ettevõtted haldavad trammiliine ka Manchesteris, Alžiiris, Firenzes ja Hongkongis.

Võrdluseks USA pealinna trammiliiklus 1950. aastatel:
1903. aastal veeti trammiga ka posti laiali: