Ühendkuningriigi eksperdid kiirustavad aga osutama, et süüdistama ei peaks lapsevanemaid ning et hoopis riik peaks töötavate perekondade eest paremini hoolitsema, vahendab portaal ABC Science.

University College Londoni juures tegutseva laste tervishoiu instituudi teaduri Catherine Law juhitud teadustöö raames uuriti enam kui 12 500 viieaastast last, kes osalesid ka Ühendkuningriigi aastatuhande kohortuuringus (UK Millennium Cohort Study).

Emadele esitati küsimusi, mis puudutasid nende tööaega ning laste toitumisharjumusi, füüsilise koormuse astet ja aega, mida nood kulutavad päevas istuvatele tegevustele nagu teleri või arvuti taga viibimine.

Esialgsete tulemuste põhjal selgus, et täistööajaga emade lapsed jõid magustatud jooke või sõid “ebatervislikke” suupisteid söögikordade vahel väiksema tõenäosusega ning puuvilju kolm või rohkem korda päevas suurema tõenäosusega.

Aga kui uurijad võtsid lisaks arvesse sellised tegurid nagu ühiskondlik-majanduslikud tingimused, emade akadeemiline kvalifikatsioon, vanus ja rahvuskuuluvus, muutusid tulemused drastiliselt.

“Lapsed, kelle emad töötasid osalise tööajaga või täiskohaga, jõid söögikordade vahel suurema tõenäosusega peamiselt magustatud jooke, kasutasid vähemalt kaks tundi päevas telerit või arvutit või neid sõidutati autoga kooli,” kirjutavad nad. Samasugune tendents jäi püsima ka pärast leibkondade sissetulekute arvessevõtmist.

“Ajalised piirangud võivad limiteerida lapsevanemate suutlikkust lastele tervislikku toitu ja füüsilist tegevust võimaldada,” kirjutavad teadlased.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health.