Toitumisest täna ja tulevikus - kust me tuleme ja kuhu teel oleme?
Täna teab igaüks, et tervislik toitumine on oluline. Toitumise ja tervise seose avastas esmakordselt Šoti mereväe kirurg dr Joseph Lind 1800-ndate aastate keskel, kes tõestas, et tsitrusviljad võivad kaitsta meremehi skorbuudi eest ning päästa nende elusid, kirjutas Science Focus.
Tänapäeval on meil toitumise ja tervise seoste kohta palju enam teadmisi, kuid siiski mitte piisavalt. Miks on nii, et ühed ja samad toidud mõjuvad inimestele erinevalt? Näiteks, üks inimene saab jahutoodetest energiat, aga teisele põhjustavad need kõhugaase ja unisust.
2015. aastal tegidki nendest küsimustest ajendatuna Iisraeli teadlased testi ning jälgisid mitme päeva jooksul 800 inimese veresuhkru taset ning avastasid, et inimesed reageerisid identsele toidule väga erinevalt.
See, kuidas meie keha reageerib mingile konkreetsele toidule näib olevat seotud meie geneetika, soolestiku mikroobide ja organite sisemise ülesehitusega. Seega, üldised toitumisjuhised kõigile ei sobi, aga paraku elame veel täna siiski nii, et laiadele massidele antakse sarnaseid toitumisjuhiseid.
On näha, et järgmise 10 aasta jooksul tuleb toitumisalases teadlikkuses palju muudatusi ning iga indiviidi menüü väljakujundamisel hakatakse kasutama personaalseid geneetilisi teste. Mõned ettevõtted teevad juba ka täna DNA uuringuid ning pakuvad toitumisnõu, kuid neist nõuannetest ei pruugi siiski piisata.
Tuftsi Ülikooli toitumisteaduste professor dr Jeffrey Blumberg Massachusettsist on selle uue teaduse üks silmapaistvamaid propageerijaid ning ütleb, et DNA abil saab täpselt öelda, milliseid puuvilju, milliseid köögivilju ja milliseid täisteratooteid peaks keegi sööma ja kui tihti. Tema sõnul võiks esimesed personaalseid toitumisjuhiseid pakkuvad lahendused turule jõuda 2028. aastaks.
