Tõelise spetsialisti hinnangut moosimine ei mõjuta

 (4)
Tõelise spetsialisti hinnangut moosimine ei mõjuta
AFP/Scanpix

Hüvitised, kingitused, sponsorlus, toote hind, tasuta tootenäidised ja muud teened võivad kõik mõjutada hinnangut ja otsuste langetamist. See, kui inimene eelistab üht kaerahelbemarki teistele, tähendab senti tootja kaukasse. Kui aga näiteks poliitik satub erihuvidega rühmade toetuse meelevalda ja laseb oma otsuseid sellest mõjutada, puudutavad tagajärjed paljusid, samamoodi nagu käputäit patsiente võib mõjutada see, kui nende arst laseb end kallutada ravimifirmade esindajate tehtud kingitustest.

Virginia polütehnilise ülikooli juures tegutseva Cariliani instituudi teadlastel on õnnestunud käitumisuuringu ja funktsionaalse magnetvõnke-tomograafia (fMRI) abil demonstreerida, et rahalised teened võivad küll kallutada inimeste hinnangut kunstiteostele, ent mitte juhul, kui hindajaks on oma ala asjatundja, vahendab MedicalXpress.com.

Uus uurimus näitab, et tunnetusliku kontrolli ja emotsioonide reguleerimisega seotud ajupiirkond dorsolateraalne prefrontaalkorteks (DLPFC) nullib aju premeerimisahelate reaktsioone kontrollides rahaliste teenete mõju ekspertide otsustele.

„Enamik vastavaid institutsioone püüab küll kallutatust vältida reeglitega, mis lubatud teenete valikut ja ulatust piiravad, ent teaduslik arusaamine teenete ja otsuseid mõjutava varjatud kallutatuse vahelistest seostest suuresti puudub, mistõttu võivad olla jäänud välistamata mitmed võimalused tahtmatu eelarvamuse kujundamiseks,“ leidis Virginia polütehnilise ülikooli inim-neurokuvamisuuringute laboratooriumi asutav direktor ning Cariliani instituudi arvutusliku psühhiaatria osakonna juhataja P. Read Montague, kes on ka Virginia polütehnilise ülikooli füüsikaprofessor. „Mõjutajateks võivad paljude muude tegurite hulgas olla näiteks hind, bränditeadlikkus ja rahalised teened.“

Montague’ ning tema kolleegide, Cariliani inim-neurokuvamisuuringute laboratooriumi uurimisala aseprofessor Ulrich Kirki ja teadur Ann Harvey värske uurimus ekspertide käitumise ja vastava ajureaktsiooni teemal ilmus ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences viimatises numbris.

Artikkel toetub Harvey, Kirki ja Montague’ varasemale tööle, mis demonstreeris sponsorluse mõju kunstivaatlejate hinnangutele.

Uurimusse kaasati 20 mitte-eksperti ja 20 kunstiasjatundjat; viimastel pidi olema ametlik haridus visuaalse kunsti vallas ning vähemalt viieaastane töökogemus samas valdkonnas. Katsealustele näidati kahe fiktiivse ettevõtte logosid ning igaühele neist öeldi, kumb firmadest katab nende 300 dollari suuruse osalemistasu. Seejärel demonstreeriti neile kunstiteoseid, mille kõrvale näidati ettevõtete logosid. Tagamaks seda, et kõik maalid on katses osalejatele tundmatud, kasutati University College Londoni Slade’i kunstikooli tudengite töid.

„Kunstiteose-eelistuste suhtes kallutatuse tekitamiseks on mitmeid viise,“ ütles Harvey. „Ühiskondlikud žestid võivad võtta väga erinevaid vorme — eelistusi võivad muu hulgas mõjutada teadmine, kui palju maal maksab, kas see on kuulus ja kas see kuulub mõnele kuulsale inimesele.“

Harvey märkis, et raha valisid uurijad eelarvamuse tekitamise vahendiks seetõttu, et rahalised teenused kujutavad endast võimsaid ühiskondlikke žeste. „Bioloogilisest aspektist on teenete seiramine oluline, kuna inimesed on loomult ühiskondlikud ning vastastikune suhtlemine võib keskkonnas aset leida korduvalt,“ selgitas ta. „Võimalik, et tänane heategu tuleb juba homme hüvitada, mistõttu on loogiline, et ajus peavad toimuma just seda tüüpi sotsiaalsete žestide üle arvepidamisele keskendunud konkreetsed reaktsioonid.“

Käitumisuuringus eelistas suurem osa kunstivõhikutest maale, mida näidati koos selle sponsorfirma logoga, mille kohta neile oli öeldud, et see maksab nende osalustasu; sponsorluse mõju oli mõõdetav ka ekspertide juures.

Uurijad küsisid endalt, et kui käitumisuuringus toimuvad sellises protsessid, siis mis toimub samal ajal aju sees? Kirki huvitas, milline osa kunstieksperdi ajust pärsib sponsorluse eelistusttekitavat mõju. fMRI-tomograafia abil jälgis ta verehapniku tasemeid konkreetsetes huvipakkuvates ajupiirkondades, samal ajal kui tomografeeritavad katsealused vaatlesid teoseid, ja avastas, et kunstitundjail ja -võhikuil aktiveeruvad otsust langetades ajus eri piirkonnad.

Varasemad neurokuvamisuuringud on üheselt näidanud, et rahalised teened tekitavad reaktsioone ajupiirkonnas, mida seostatakse eelistuste kujundamise ja väärtushinnangute konstrueerimisega — ventromediaalses prefrontaalkorteksis (VMPFC). Kunstivõhikuil oli just see ajupiirkond aktiivsem siis, kui neile näidati kunstiteoseid koos väidetavalt neile maksva firma logoga.

Kunstiekspertide ajudes polnud VMPFC aktiivsus aga märkimisväärne. Selle asemel oli nende ajudes aga märksa aktiivsem DLPFC-piirkond, mis Kirki hinnangul annab mõista, et ekspertide aju vastav piirkond reguleerib vastuvõtlikkust välisele kallutamisele.

Huvitaval kombel oli DLPFC-aktiivsus suurem ka neil üksikutel mitte-ekspertidest katsealustel, kes ei ilmutanud kunstieelistustes märkimisväärset mõjutatust sponsorlusest. „Need inimesed ei olnud ühiskondlike žestide või teenete suhtes nii vastuvõtlikud kui ülejäänud katsealused,“ möönis Harvey.

Uurijad täheldasid samasugust käitumist uurimuse neurokuvamis-etapis kahe ajupiirkonna vahelisi ühendusi vaadeldes. „Ilma sponsorlus-kallutuseta mitte-ekspertide allrühmal oli DLPFC- ja VMPFC-piirkondade paarumise määr suurem,“ märkis Kirk.

„Tüüpiliseks meetmeks kallutatud hinnangute vältimisel on inimese rahaliste kohustuste ja seoste avalikustamine,“ kirjutavad autorid töö kokkuvõttes. „See, kui suurel määral taoline avalikustamine tegelikult tõhusat enesetsensuuri võimendab, on oluline ja siiani lahtine küsimus. Meie uurimus näitab, et asjatundlikkus konkreetses valdkonnas viitab sellisele käitumuslikule ja neuroloogilisele marsruudile, millel on teenete kallutava mõju suhtes isoleeriv toime.“

Virginia polütehnilise ülikooli Carilioni instituudi tegevdirektor Mike Frielander ütles: „Instituudi uurijate töörühm on teinud avastuse, mis kujutab endast sisuliselt paradigmanihet arusaamises sellest, kuidas aju meie tegelikkust konstrueerib. Demonstreerimine, et evolutsiooni käigus on arenenud välja mehhanism, mis võimaldab omandatud ekspertteadmistel tühistada selliste sügavalt juurdunud bioloogiliste protsesside mõju, mille abil aju seoseid loob, muudab meie arusaamist inimtunnetusest. Sellel uuenduslikul teadustööl võivad olla potentsiaalselt ulatuslikud järelmid tõhusate ja printsipiaalsete äritegevust, poliitika kujundamist ja meditsiiniteenuste osutamist reguleerivate poliitikate väljatöötamisele.“

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.