Tõde on lühike, vale pikk

 (4)
Tõde on lühike, vale pikk
Scanpix

Teadlased avastasid uue testi abil, et vassimine on märksa aeganõudvam tegevus kui tõerääkimine.

Southamptoni ülikooli psühholoog Aiden Gregg selgitas oma nn alethiomeetriga (tõemeeter) välja, et valesti vastamine võtab inimestelt 85 protsendil juhtudest kauem aega kui tõe rääkimine, vahendab The Sunday Times.

Valetamine on ajanõudlikum, sest hõlmab keerulisemaid kognitiivseid protsesse, usub Gregg.

Testi ajal pidid inimesed arvutiekraanil olevatele küsimustele vastama nii kiiresti kui võimalik, kasutades vastuste sisetamiseks klaviatuuri. Programm salvestas vastamisaja ning analüüsis vastava algoritmi abil tulemusi.

Tõemeetrit leiutama ajendas Greggi kahtlus, et kurjategijad nuputavad oma ebaaususe peitmiseks välja aina uusi nippe. Näiteks sarivaletaja, olles kuulnud, et valetajat tuntakse vilavast pilgust, hakkab teile usutava mulje jätmiseks silma otse vaatama.

Uus valevorstide tuvastamise meetod peaks rõõmustama korrakaitsestruktuure, kes seisvad silmitsi probleemiga, et kurjategijad muutuvad luiskamises aina osavamaks.

USAs kaaluvad julgeolekuametnikud testi võtmist oma arsenali alternatiiviks problemaatilisele valedetektorile. Viimane otsustab katsealuse jutu üle vererõhu ja kehatemperatuuri põhjal, mistõttu kukuvad testis sageli läbi ka tõtt rääkivad inimesed.

Ekspertide hinnangul valetab keskmine inimene 10-minutilise vestluse ajal kolm korda. Siinjuures pole arvestatud liialdusi ja bluffi. Keskmine kuulaja aga tajub vassimist 54 protsendil juhtudest, väidab Gregg,