SARS-CoV-2 ehk koroonaviiruse leviku peatamiseks on oluline välja selgitada potentsiaalsed viirust inaktiveerivad ained ja preparaadid ning nende kasutusvõimalused tavatoodetes. Viirusevastased omadused on mitmel bakteriaalsel ja merebiomassidest pärineval sahhariidil.

„Üldplaanis on teada, millise struktuuriga molekulid on potentsiaalselt viiruste inaktiveerimise osas kõige efektiivsemad. Siia hulka kuuluvad näiteks sulfaatrühmi sisaldavad polüsahhariidid, mida mh võib leida merevetikatest,“ selgitab prof Tuvikene. Mõned seda tüüpi molekulid on võimelised HIVi, herpes- ja seagripiviirust inaktiveerima.

Projektis „Viirusevastase toimega sahhariidid: rakendused desovahendites, kosmeetikatoodetes ja farmatseutilistes formulatsioonides“ selgitavad teadlased välja SARS-CoV-2 suhtes viirusevastase toimega polü- ja oligosahhariidid (sh fruktaanid, sulfaaditud galaktaanid, fukaanid, glükaanid) ning tuvastavad preparaatide struktuuri ja antiviraalse võimekuse vahelisi seoseid.

Tuvikese sõnul sõelub tiim välja tõenäolisima viirusevastase toimega sahhariidid ja siis testib neid näiteks desovahendites ja kosmeetikatoodetes. Uuringu esmaseks skriininguks on kaasatud enam kui 60 eri preparaati.

Hetkel kättesaadavad desovahendid hävitavad küll efektiivselt viirust, aga see toime on lühiajaline. Tuvikene loodab leida preparaate, mis jätaks nahale kaitsekihi, et viirusevastane toime püsiks seal pikemat aega.

Praegu on väga paljud SARS-CoV-2-ga seotud uuringud uudsed, sest teame viirusest veel üsna vähe. „Enamikku meie uuringusse kavandatavatest sahhariididest ei ole varem selle viiruse vastu testitud. Siin võib olla suur potentsiaal läbimurdeks nii teaduslikus kui ka rakenduslikus plaanis ehk SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks,“ usub Tuvikene.

Projekti raames on plaanitud preparaatide testimine Tartu Ülikooli kolmanda ohutusklassi laboris BSL-3, mis kõigi eelduste kohaselt alustab tööd tuleva aasta alguses. See on ainus labor Eestis, kus saab nii-öelda elusa SARS-CoV-2 peal uuringuid teostada.

Projekt kestab 1. oktoobrist 2020 kuni 31. detsembrini 2021. Eesti Teadusagentuur toetab seda 200 000 euroga. Projekti juhib Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi biopolümeeride keemia professor Rando Tuvikene.

Meeskonnas on lisaks Tallinna Ülikooli teadlastele Tartu Ülikooli viroloogid ja polüsahhariidide uurijad ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) keemikud. Lisaks on kaasatud partnerid erasektorist Chemi-Pharm AS, Vipis OÜ ja Furcella OÜ.