Varem on teadlased uskunud, et tigu on endisesse paika naasmiseks liiga algeline loom. Ent 69-aastane Briti aednik Ruth Brooks, keda teod olid tema koduaias Inglismaal Devonis meeleheitele ajanud, otsustas seda väidet kontrollida.

Aastate jooksul on Brooks tigude hävitamiseks kasutanud mitmesuguseid võikaid nippe, kuid sellest hoolimata teevad limased elukad tema salatitaimede, petuuniate ja ubade kallal hävitustööd. „Mulle tõesti ei meeldi neid graanulite või soolaga tappa, mistõttu tahtsin leida viis, kuidas oma aeda inimlikult kaitsta.”

Määramaks vahemaad, mille tagant teod peenardele naasevad, märgistas ta loomad värvilise küünelakiga. Seejärel viis ta teod kaugemale ja hakkas nende liikumist jälgima.

Selgus, et peaaegu alati leiab tigu tagasitee üles umbes kümne meetri kauguselt. Pikima tagasituleku sooritas üks isend saja meetri kauguselt.

Eksperimendis abiks olnud Exeteri ülikooli ökoloogiaprofessor David Hodgson peab avastust „hämmastavaks”.

„Tavaarusaama kohaselt on teod tagasitee leidmiseks liiga algelised. Ma arvasin, et neid elukatel ei saa mingil juhul olla sellist koduinstinkti nagu näiteks tuvidel,” ütleb Hodgson.

„Koduteed aitab tigudel leida mõni keerukas mehhanism, ent pole välistatud, et nad lihtsalt liiguvad maapinnal edasi-tagasi.”

Proua Brooks kommenteerib: „Tõenditele toetudes ütleksin, et on turvaline viia teod taimede juurest enam kui saja meetri kaugusele. Kui jätate neile sinna ka veidi toitu, võite olla kindel, et tagasi nad ei tule.”