Teleskoop üle nelja mandri

Astronoomid on esmakordselt seadnud üles teleskoobi, mis paikneb korraga neljal kontinendil.

Maikuus läbi viidud vaatluste ajal osutasid antennid Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Euroopas ja Aafrikas samasse suunda. Kiudoptiliste kaablite kaudu suunati reaalajas pildid keskobservatooriumisse Hollandis, kirjutab New Scientist.

Üksikute teleskoopide vaatlusi on teadlased varemgi kombineerinud. Interferomeetriaks nimetatav protsess võimaldab saavutada sama hea resolutsiooni kui taldrik, mille läbimõõt võrduks antennidevahelise kaugusega.

Hiljuti liitus Puerto Rico Arecibo observatoorium elektroonilise väga pika nulljoone interferomeetria projektiga (Electronic Very Long Baseline Interferometry, e-VLBI), mille käigus saab moodustada ajutisi raadioteleskoope, mille gabariidid võistlevad Maa enda omadega.

Selline suurus annab Hubble’i kosmoseteleskoobist kümme korda parema resolutsiooni, võimaldades antennimaatriksi abil kuvada objekte — nagu gammakiirguspurskest pärinevate ülikiirete ainejugade paiskumisel vastu ümbritsevaid taevakehi moodustuv ere “järelhõõgus” —, mis üksikutele raadioteleskoopidele paistavad vaid punktidena, kinnitab Arecibo uurija Chris Salter.

Reaalajas

Arecibo viib e-VLBI projekti raames vaatlusi läbi kord kuus.

Varem salvestati iga teleskoobi andmed ketastele ja saadeti postiga kesksesse uurimisasutusse. “Andmeside tippkiirus piirdus Fed Exi kulleriteenuse omaga,” tunnistas Salter žurnaalile New Scientist.

Nüüd rändavad andmed kiudoptilisi kaableid pidi ning taevakehi saab vaadelda reaalajas. Nii on astronoomidel lihtsam kavandada kiiresti muutuvate fenomenide nagu supernoovad vaatluste käiku.

Vaatlusplaane, mis sihtmärgi käitumisest sõltuvalt võivad kiiresti muutuda, oli raske õigustada, kuni andmed liikusid tiguposti teel. “Need on väga kallid teleskoobid,” selgitab Arpad Szomoru VLBI ühisinstituudist Hollandis Dwingeloos. “Kellelegi ei anta vaatlusaega lihtsalt igaks juhuks, et äkki midagi juhtub.”

Andmeside kiirendamine planeedisuuruste antennimaatriksite konstrueerimise eesmärgil peaks röögatult parandama nende tundlikkust, kinnitab Mark Reid Harvardi-Smithsoniani astrofüüsikakeskusest USA-s Massachusettsi osariigis Cambridge’is. “Praegusel hetkel kammitseb meid kettasalvestustehnoloogia,” tunnistas Reid New Scientistile. “Kiudoptika kasutamise puhul on piiriks vaid teleskoop ise.”

Tõlkinud Mart Kalvet.