Tekstisõnumid ahendavad noorte sõnavara
Joan Lee keeleteaduse magistritöö kohaselt kahandab sõnumite lugemine võimet omandada enda sõnavarasse mittekuuluvaid sõnu. Vastupidist toimet täheldati inimeste puhul, kes loevad sagedamini traditsioonilisemat trükimeediat, nagu raamatud, ajakirjad ja -lehed, kirjutavad ERRi teadusuudised.
Uurimuses küsiti ülikooli tudengitelt nende lugemisharjumuste kohta, mille hulka kuulus ka tekstisõnumite vahetamine. Seejärel esitati neile terve rida erinevaid sõnu, millest mõned olid tõelised ja mõned väljamõeldud.
Lee sõnul oli nende hüpotees, et tekstisõnumite vahetamine suurendab piiramatust ja sundimatust keelekasutuses. See eeldus osutus aga valeks.
Inimesed, kes suutsid rohkem sõnu omaks võtta, suutsid paremini tõlgendada nende mõtet või lihtsalt taluda nende kasutust lauses, isegi kui nad ei teadnud sõna tähendust. Sageli tekstisõnumeid saatvad õpilased tunnustasid vähemaid tähekombinatsioone tähendusega sõnadena.
Lee hinnangul demonstreerib traditsiooniline kirjandus inimesele erinevusi ja loovust keeles, mida ei leidu noorte kõnekeelses suhtluses kaaslastega. Naise sõnul innustab lugemine kasutama ära keele paindlikkust ja olema sallivam uute sõnade kasutuse suhtes. See aitab lugejatel arendada oskusi, tõlgendamaks paremini ettetulevaid uusi või ebatavalisi sõnu.
Seevastu seab tekstisõnumite saatmine jäigad keelelised piirangud, mis viib noorte sõnavara ahenemiseni. Mõnes mõttes on tegu üllatava avastusega, sest ka tekstisõnumid sisaldavad ebatavalise kirjaviisiga sõnu või nende lühendeid. Samas ei jõua paljud lühikestes tekstisõnumites kasutatavad sõnad laiemasse kasutusse, mistõttu nad pole nii üldtuntud.
