Teismeline ehitas odava päikesepatarei inimjuustest
Nepali kolkakülast pärit 18-aastane Milan Karki usub, et on leidnud lahenduse arengumaailma energiavajaduse probleemile, vahendab Daily Mail.
Noor leiutaja kinnitab, et juukseid on lihtne päikesepatareides elektrijuhina kasutada ning et selline lähenemine võiks kaasa tuua revolutsiooni taastuvenergias.
"Alguses soovisin võimaldada elektrivoolu oma kodule, seejärel oma külale. Nüüd mõtlen terve maailma peale," ütleb riigi pealinnas Kathmandus koolis käiv Milan.
Juuksed asendavad räni, päikesepatareides üldiselt kasutatavat kallist komponenti. See tähendab, et patareisid saab toota odavalt ja täiendava elektrienergiavajaduseta.
Maailma ühe vaesema riigi Nepali paljudes maapiirkondades puudub elektrivõrk. Ka seal, kuhu juhtmed ulatuvad, tabavad voolutarbijaid tihti elektrikatkestused, mis kestavad kuni 16 tundi päevas.
Milan valmistas koos nelja klassikaaslasega päikesepatarei esmalt katse korras, kuid noored on veendunud, et seadet saab laialdaselt rakendada ja sellel on majanduslikku potentsiaali.
"Ma üritan käima lükata kaubandusliku tootmise ja levi provintsidesse. Oleme mõned eksemplarid juba testimiseks laiali saatnud," ütleb ta.
9 V pinget (18 W võimsust) tootva patarei valmistamine algmaterjalidest ei maksa rohkem kui 23 Briti naela (409 krooni).
Seadmete masstootmise korral võiks neid Milani sõnul müüa rohkem kui poole odavamalt, mis teeks uue toote hinnaks veerandi juba turule jõudnud seadmete omast.
Pigment melaniin, mis juustele nende värvi annab, on valgustundlik ning toimib ka iselaadse elektrijuhina. Kuna juuksekarvad on ränist palju odavamad, on ka aparaadi tootmine vähem kulukas.
Päikesepatarei suudab laadida mobiiltelefoni või akut, mis pakub valgust terveks õhtuks.
Odava elektri otsingud said Milani jaoks alguse siis, kui ta oli veel poisike Khotangi provintsis, kauges Nepali piirkonnas, kuhu vooluvõrk ei ulatu. Tema sõnul suhtusid külaelanikud tema leiutisse alguses skeptiliselt. "Nad on ebausklikud, umbusaldavad teadust. Aga nüüd nad usuvad."
Esmalt proovis ta väikeses mastaabis rakendada voolavat vett hüdroelektri tootmiseks, kuid too eksperiment kujunes tema hinnangul liiga kulukaks. "Otsisin uusi, teistsuguseid taastuvaid ja odavaid energiaallikaid. Meie kandi rahvas elab isegi 21. sajandil veel nagu kiviajal."
Milan, kelle eeskujuks ja sangariks on leiutaja Thomas Edison, tänab õnne, et ta perekond sai endale lubada tema korralikku koolitamist, samal ajal kui ülejäänud külaelanikud olid sunnitud juba lapseeast alates tööd rügama. Suurem osa noormehe koduküla elanikkonnast on kirjaoskamatu.
Esmase innustuse leidis ta pärast seda, kui luges füüsik Stephen Hawkingi raamatut, milles muu hulgas kirjeldati, kuidas juustest staatilist elektrit saada. "Mõistsin, et melaniinil on energia muundamises oma roll."
Nepalis maksab pool kilo juukseid vaid 16 penni (2,8 krooni). Sellest jätkub paariks kuuks. Sama võimsad patareid maksavad 50 penni (9 krooni) ja peavad vastu ainult paar õhtut.
Tarbijal on juukseid aparaadis lihtne ise välja vahetada, kinnitab Milan, mis tähendab, et tema päikesepatarei ei vaja erilist hooldust.
Kolm aastat pärast idee tutvustamist avalikkusele ütleb Milan, et praegu on see olulisem kui iial varem, sest vajadus taastuvenergia-allikate järele on energiaallikate piiratuse ja globaalse soojenemise tingimustes muutunud karjuvaks.
"Looduslikud ressursid kaovad, nii et peame hakkama tuleviku peale mõtlema," arvab noormees. "Ühel päeval seisame silmitsi suure kütusekriisiga, mistõttu on arukas juba täna lahendusi otsima hakata. See on lihtne lahendus meie praegusele kriisile. Oleme astunud esimese sammu planeedi päästmise pikal teekonnal."
