1. Mõistus tippu tähelepanu kõrvalejuhtimisega

Kui üritate meeleheitlikult mõnda tähtsat fakti meelde jätta, siis on hea uurida vahelduseks teemasid, mis erinevad sellest, mida püüate selgeks saada. Aju hakkab seepeale ägedamalt tööle, et algset teavet püsivalt talletada. Näiteks 2007. aastal palusid teadlased Los Angelese ülikooli tudengeil jätta meelde 48st sõnapaarist koosneva hulga (riik: Venemaa, vili: sidrun, lill: liilia). Pärast loendi pähetuupimist lasti mõnedel üliõpilastel jälgida lisaks slaidikava, mis sisaldas eelmise ülesandega lähedalt seotud materjale (lill: roos). Tudengid, keda sel moel eksitati, said järgnenud mälukontrollis paremaid tulemusi. "Tähelepanu kõrvalejuhtimine sunnib aju tegelema andmete töötlemisega," ütleb Los Angelese ülikooli teadur ning uurimustöö läbiviija Benjamin Storm.

2. Kofeiini võtke mõõdukalt: väiksed doosid on tõhusamad kannukaupa kaanimisest

Kofeiin kiirkäivitab organismi ja teravdab mõistust. Teadusuuringud näitavad aga, et paljud meist on asjast veidi valesti aru saanud. Aju võimete optimaalseks paisutamiseks on brittide stiilis regulaarsed teepausid tõhusamad kui hommikueine asemel joodud pooleliitrine kapp filterkohvi või kolmekordne espresso.

Päeva jooksul täitub teie mõtlemise masin adenosiiniga, kemikaaliga, mida arvatakse tekitavat vaimset kurnatust. Kofeiin blokeerib aju adenosiiniretseptorid, pärssides sel moel kemikaali uimastavat mõju. Erksa oleku süvendamiseks ja kätevärina-südamepuperdamise vähendamiseks pakkuge retseptoreile sagedasi väikseid doose - näiteks tass vähese kofeiinisisaldusega teed või pool tassi kohvi -, mitte üht massiivset laksu.

Katsealuste kinnitusel muutsid perioodilised väikesed kogused nende mõistuse selgeks ja meeleolu rahulikuks, mis mõlemad on vaimset jõudlust parendavad tegurid. Täiendava kognitiivse särtsu saamiseks lisage joogile tükk suhkrut või süsivesikurikas suupiste. On alust arvata, et glükoos ja kofeiin toimivad mõistusele koos tõhusamalt kui kumbki eraldi.

3. Positiivselt mõtlemine teeb targemaks

Uute asjade õppimine teeb aju tõesti tugevamaks - eriti siis, kui usute, et suudate uusi asju õppida. Kui mõtlete, et saate targemaks, õpite rohkem, moodustades rohkem ühendusi närvirakkude vahel, mis omakorda teeb teid... targemaks. Selline efekt ilmneb katsealustel pidevalt, olgu tegu siis põhikooli õpilaste, tudengite või ärimeestega. Stanfordi ülikooli psühholoogiaprofessori Carol Dwecki korraldatud uuringud on näidanud, et vabatahtlikud, kes lähenevad õppimisele nn kasvule orienteeritud meeleseisundiga ("pidada vastu ka raskuste ilmnemisel"), on plastilisema ajuga. Teisisõnu, nende pead on kohanemisvõimelisemad. Võrreldes fikseeritud meeleseisundis ("asuda kaitsesse või loobuda kergesti") katsealustega on nende kognitiivsed tulemused paremad. "Paljud usuvad, et neil on kinnitatud intelligentsitase, ja enam paremaks minna ei saa," ütleb Dweck. "Lahendus peitub meeleseisundi muutmises."

4. Ärge paanitsege, see teeb lolliks

Ehkki väike närvipinge võib mõttetööd ergutada, muudab pikaajaline äge stress meid põhimõtteliselt neandertallasteks: mandelkeha, mis on ka hirmude keskus ning üks primitiivsemaid piirkondi ajus, hakkab pärssima prefrontaalset ajukoort, mis haldab töömälu ja sooritusfunktsioone. "Kui need sügavad ajupiirkonnad tööle hakkavad, kaaperdavad nad teie ajukoore-neuronid," selgitab psühhiaater Edward Hallowell. "Teie IQ kukub kolinal. Loomingulisus, naljasoon - kõik see kaob. Te muutute juhmiks." Kuidas enda sisemist koopaelanikku rahustada? Aeglustage pulssi ja hingamist, sünkroonige need omavahel - nii saadate ajule teate, et kõik on kombes. Abi võib olla joogaharjutustest või kiirest uinakust (nn power napping).

5. Flirt kaosega võib mälus korra majja lüüa

Üks võimalus end paremini õppima panna on ajada end segadusse. Sellist nõu annab Los Angelese ülikooli psühholoogia õppetooli dekaan ning juhtivaid eksperte mälu ja õppimise alal Robert Bjork. Tema katsete käigus suutsid katsealused paremini meenutada, kui olid teabe omandanud suvalises järjekorras infoklimpidena. Näiteks palus ta ühe rühma tudengeil jätta meelde viietärgilise jada arvuti klahvistikul. Esmalt jätsid üliõpilased meelde ühe jada, siis teise, siis kolmanda. Teisel rühmal vabatahtlikel lasti viietärgilisi lõike meelde jätta suvalises järjestuses. Mälukontrollis said suvalise rühma liikmed palju paremaid tulemusi.

6. Õige trennivalik aitab arukust edendada

Kas füüsiline treening saab panna paremini mõtlema? Mõnikord jah. Tutvustame tõhusamaid meetodeid.

Aeroobne trenn. 2006. aastal tõestas Illinois' ülikooli teadur Arthur Kramer magnet-resonantstomograafi abil, et aeroobne treening kasvatab vanemate täiskasvanute ajudes hallide ja valgete rakkude hulka. Hilisemad uurimused näitasid, et aeroobselt paremas vormis põhikooliõpilased said kognitiivsetes testides paremaid tulemusi. Mõju intellektile: tugev. Nii et ärge loobuge kehalisest kasvatusest!

Hantlitega vehkimine. Kui tõstesportlased räägivad ülespumpamisest, ei pea nad silmas oma hipokampust. Uuringud on leidnud vaid tõeliselt hapra seose raske füüsilise treeningu ja kognitiivse jõudluse tõusu vahel. Mõju intellektile: pole märkimisväärne.

Jooga. Pingelise olukorra eel või ka lihtsalt hirmutavat e-kirja lugedes hoiavad inimesed tihti hinge kinni. Jooga võib selle kombe välja juurida. Surve all "hingab enamik inimesi valesti," ütleb Ameerika psühholoogide liidu juhatuse liige ja raamatu "The IQ Answer" autor Frank Lawlis. Tulemus: pinge kasv ja vähem hapnikku ajus. "Nii et esimene, mis kaob, on teie mälu." Mõju intellektile: tõenäoliselt tugev.

Õppimine trenažööril. Aeroobne jalgrattatrenn võib vaimseid lihaseid töökorda viia, mis aga ei tähenda, et õppima peaks trepitrenažööril ähkides ja higistades. Uuringud näitavad, et te ei saavuta muud kui ajate end kimbatusse. "See on nagu kõrvaliste asjadega tegelemine autoroolis," selgitab Illinois' ülikooli kinesioloogiaprofessor Charles Hillman. Teisisõnu, te ei saa kummagi ülesandega korralikult hakkama. Mõju intellektile: pole märkimisväärne.

7. Arusaamisvõime paraneb pöördvõrdeliselt kiirusega

Selle lause peaksite saama loetud kahe ja poole sekundiga. Kui loete kiiremini, ei suuda te selle mõtet haarata. Võrkkesta motoorsed reaktsioonid ning aeg, mis sõna kujutisel kulub, et liikuda kollatähnist nägemiskühmu ja sealt nägemiskeskusse töötlemisele, piiravad meie lugemiskiiruse umbes 500 sõnale minutis. (See on tipptõhusus; keskmise tudengi tulemus küündib umbes pooleni sellest.) "Pole olemas sellist asja nagu kiirlugemine," nendib Massachusetts-Amhersti ülikooli kognitiivpsühholoog Keith Rayner. "Mitte siis, kui soovite teksti ka mõista." Uuringud näitavad, et teksti sisu kontrollis saavad kiired lugejad märksa kehvemaid tulemusi kui aeglasemad. Nii et kui soovite targaks saada, võtke hoogu maha.