Suurbritannia Sheffieldi ülikooli ja Prantsusmaa Montpellier’ ülikooli uurijate ühisest teadustööst ilmnes, et meie tegelikud partnerid on teistsuguse pikkuse, kaalu ja kehamassi indeksiga kui need, keda ideaalis enda kõrvale ihkame, vahendab ScienceDaily.

Septembri viimasel nädalal ajakirjas PLoS ONE avaldatud uurimuse kohaselt väljendab enamik mehi ja naisi kehamorfoloogia osas võrreldes oma elukaaslase tegeliku morfoloogiaga teistsuguseid partneri-eelistusi. Erinevused tegelike partnerite ja unistuste vahel on naiste puhul tihti suuremad kui meestel.

Uurimusest selgus, et enamik mehi eelistaks oma tegelikust partnerist palju saledamat naist. Ka enamik naisi pole rahul, ent erinevalt meestest eelistavad mõned küll kõhnemat, teised aga hoopis kerekamat partnerit.

Uurijad kogusid andmeid sajalt heteroseksuaalselt paarilt Prantsusmaa lõunaosas asuvas Montpellier’ linnas. Kehamorfoloogia-eelistuste mõõtmiseks rakendati tarkvara, mis võimaldas katsealustel raalikuvaril hõlpsalt modifitseerida oma ideaalsilueti kehakuju. Seejärel võrdlesid uurijad ideaalsiluette katsealuste tegelike partnerite karakteristikutega.

Kolme uuritud morfoloogilise omaduse — pikkuse, kaalu ja kehamassi indeksi — lõikes osutusid meeste paarumiseelistused nende tegelike partnerite näitajatest vähem erinevaks kui naiste omad. Nagu autorid osutavad, võib uurimuses kajastuv meeste väiksem rahulolematus olla piiratud mõnede füüsiliste omadustega, ning et kui võtta arvesse muid karakteristikuid nagu iseloom, poliitilised vaated või huumorimeel, mis samuti partnerivalikul olulist rolli mängivad, võivad tulemused kujuneda teistsuguseks.

„Hoolimata sellest, kas partnerivaliku-lahingu võidavad mehed või naised, on väga tõenäoline, et selles osas, mida me eelistame ja mida me tegelikult saame, võivad üksikud omadused suurel määral erineda. See on nii sellepärast, et meie ideaalid on reeglina haruldased või kättesaamatud, nagu ka sellepärast, et kuigi kummagi soo esindajad väljendavad eelistusi, võib nendevaheline bioloogiline optimum olla erinev,” ütleb Sheffieldi ülikooli doktor Alexandre Courtiol.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!