Arvatakse, et Maa sees, niinimetatud vahevöös leiduv sulakivi ehk magma tervikuna võib ülespoole liikuda ehk nii mõne sentimeetri jagu aastas. Eent juba mõnda aega on olnud teada, et kivim nimega kimberliit, mis tihtipeale teemanditükke sisaldab, võib pinna lähedal tõusta palju kiiremini, vahendavad
.

Nüüd on Masayuki Nishi ja ta kolleegid Jaapanist Kyushu ülikoolist kasutanud kiirusemõõdikuna veel ühte teist tüüpi mineraale, mida nimetatakse granaatideks (mitte segi ajada sõjanduses ette tuleva lõhkekehaga).

Granaadid, mis võivad moodustuda teemandi sisse, on 400-700 kilomeetri sügavusel maa all stabiilsed, aga kõrgemal, kus rõhk ja temperatuur on madalamad, granaadid osaliselt lagunevad.

Nishi juhitud uurimisrühm sünteesis kõva kuuma ja kõrge rõhu käes granaate ja mõõtis siis, kui kiiresti need temperatuuri ja rõhu langedes lagunesid.

Granaatide lagunemise analüüs näitas, et 400 kilomeetri sügavuselt peaksid nad maapinnale jõudma mõne tunni või mõne päevaga, ning sama kiiresti liiguvad loomulikult ka teemanditükid, mille sees granaadid asuvad.