Töörühm nendib, et kuigi meetod töötab tõepoolest ka inimembrüote puhul, on see kaugelt liiga ebatõhus, et tehnikat selleks lähiaastatel igapäevaselt kasutada saaks, kirjutab ERR Novaator.

Inimembrüote kasutamisega seonduvate eetikaprobleemide vähendamiseks kasutas Guangzhou ülikoolis töötav Junjiu Huang kolleegidega munarakke, mis viljastati katseklaasis rohkem kui ühe spermi poolt.

Kuigi lisakromosoomidega embrüod arenevad esimestel nädalatel peale viljastamist nagu tavalised looted, pole need siiski elujõulised. Võimalus, et muudetud geenidega embrüost kasvaksid täiemõõduline inimesed, oli välistatud.

Genoomi muutmiseks kasutati pelgalt mõne aasta eest argikasutusse jõudnud süsteemi CRISPR-Cas9. Bakterite immuunsüsteemist inspireeritud tehnika on võrreldav tekstitöötlusprogrammidest tuttavate „lõika ja kleebi“ tööriistadega.

CRISPR-Cas9 võimaldab genoomist ülitäpselt välja lõigata vabalt valitud pärilikkusaine lõigu ja seejärel DNA-molekuli taas kokku kleepida või pookida tekkinud tühimikku meelepärane pärilikkusaine lõik.