Teadusliku jama nurgakivi: tuleviku nägemine sõltub seatud ootustest
Artikli pealkiri aitab süvendada veini- või õlleklaasi ääres toimuva vestluse joobeastet ja see kõlas umbes nii - „Transgresseerides piire – liikudes Kvantgravitatsiooni Transformatiivse Hermeneutika suunas“ (pdf). Artiklit on tsiteeritud teadlasi kadedaks tegevalt vähemalt 912 korda. See ongi vahest ainuke tore asi nimetatud artikli juures, vahendavad ERR teadusuudised.
Vähem tore on see, et Alan Sokal oli õel ning valas õli igivanasse humanitaaride ning loodusteadlaste vaenutulle. Õelus väljendus selles, et Sokal valis artiklisse hulga tuntud autorite tsitaate ja kombineeris autentsete viidetega lauseid moel, mis olid täiesti loetavad. Näiliselt rääkisid need mingil oluliselt teemal, kuna sisaldasid suure potentsiga sõnu nagu kvantmehhaanika, postmodernism, gravitatsioon, mittelineaarsus jne.
Pahatahtlikkus polnud siiski keeruliste teemade külluses, vaid asjaolus, et see tekst oli sisuliselt täielik jama. Jama algusest peale, sest nii oli Sokal seda plaaninud. Erinevalt siis kirjutajatest, kes plaanivad midagi erakordset, aga jama õnnestub tahtmatult.
