TEADUSINTERVJUU | Uskumatult oluline jämesool

 (9)
TEADUSINTERVJUU | Uskumatult oluline jämesool
JämesoolPixabay
  • Esimene suurem kokkupuude mikroobidega on inimesel sünnil
  • Jämesooles toimub toidu viimane lõplik lagundamine enne väljutamist

Teadlased on jõudmas üha kindlamale veendumusele, kuivõrd oluline on kogu meie tervise seisukohalt hoolitseda selle eest, et inimese jämesooles valitseks tasakaalus bakterite koosseis ning et toidulaual oleks nende tarvis esindatud hädavajalikud ained - eriti süsivesikute alamliiki nimega kiudained.

Jämesoole bakterid toodavad oma ainevahetuse käigus lühikese ahelaga rasvhappeid, mis aitavad võidelda ainevahetushäirete vastu, vähendavad rasva ladustamist, mõjutavad meie immuunsüsteemi, närvisüsteemi ja kokkuvõtvalt kogu meie organismi heaolu.

Selliste rasvhapete tootmiseks vajavadki soolestiku lõpus elavad bakterid toiduks kiudaineid ehk põhiliselt taimses toidus leiduvaid ühendeid, mida inimese organism ise ei seedi, rääkis intervjuus Fortele Eestis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses (TFTAK) mikrobioomi teadur Johana Koppel.

Millised protsessid üldse jämesooles ehk seedekanali lõpuosas toimuvad - kas midagi on selleks ajaks, kui toit sinna jõuab, veel seedimata ja omastamata?

Põhiline toidu lõhustamine ja toitainete imendumine inimese seedeensüümide toimel toimub peensooles. Jämesooles toimub toidu viimane lõplik lagundamine enne väljutamist. Jämesoolde liiguvad toidu komponendid, mida inimese ensüümid ei lagunda võim mis ei jõudnud peensooles imenduda.

Milline roll on neis protsessides bakteritel ja kas need on seal sünnist saadik kogu aeg olemas või tulevad need koos toiduga?

Inimese seedeensüümid ei lagunda kiudaineid, mistõttu jõuavad kiudained jämesoolde, kus meie soolestiku baktereid aitavad neid lagundada. See võimaldab saada toidust kätte lisaenergiat.

Samuti toodavad soolebakterid kiudainete lagundamise käigus olulisi ühendeid, näiteks lühikese ahelaga rasvhappeid. Sellistel rasvhapetel on leitud palju häid omadusi. Näiteks on need toitaineks meie sooleseina rakkudele, mis aitavad omakorda hoida meie soolestiku tervena.

Samuti on leitud, et need aitavad võidelda ainevahetushäirete vastu, vähendades rasva ladustamist ning parandades insuliintundlikkust. Ainevahetushäired, sh diabeet, ülekaalulisus ja rasvumine on tänapäeva ühiskonnas üha laiemalt levinud terviseprobleem.

Mikroobid satuvad inimese soolestikku terve tema elu jooksul. Esimene suurem kokkupuude mikroobidega ongi inimesel sünnil, kui toimub ka esimene kokkupuude väliskeskkonnaga. Esimestel eluaastatel, kui imik on piimatoidul on tema soolestiku kooslus üpriski ühetaoline, sõltudes suuresti ema rinnapiimast.

Kui me hakkame sööma tahket toitu, siis suureneb järjest ka meie soolemikroobide mitmekesisus. Alguses, esimese 3 eluaasta jooksul on mikroobide kooslus väga muutuv, kuid seejärel stabiliseerub ning kujuneb välja igaühele eripärane kooslus. Seda kooslust mõjutab edaspidi suuresti meie toitumine, aga ka muud keskkonna ja elustiili faktorid, sh ravimite tarbimine, füüsiline aktiivsus, kus ja kellega koos me elame jne.

Kui palju erinevaid baktereid ühe tavalise terve ja normaalselt toituva inimese pärasooles on? Millised neist on ülekaalus?

Pärasool on kõige tihedamini asustatud piirkond meie kehas. Seal elab kokku ca 10 - 100 triljonit bakterit, mida on umbes 1500 korda rohkem kui maailmas inimesi kokku.

Meie toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuses (TFTAK) oleme oma uuringute käigus tuvastanud terve inimese soolestikus umbes sadakond erinevat bakteriliiki.

Hea soole kooslus peaks olema palju erinevaid liike, kus üks bakter ei domineeri teiste üle. Tavapäraselt oleme näinud terves koosluses ca kümmekond arvukamat bakteriliiki, mille osakaal moodustab valdava enamiku kõikidest erinevatest liikidest.

Kas nende bakterite seas on "halbasid" baktereid, keda tuleb pidevalt kontrolli all hoida? Näiteks: öeldakse, et piimhappebakterid on head, aga millised on halvad?

Ka terves mikroobikoosluses võib leiduda nö halbasid baktereid, mis võivad põhjustada põletikke või, mida on seostatud erinevate haiguste esinemisega. Samas on oluline, et need halvad bakterid oleksid madalas osakaalus ning ei domineeriks kasulike bakterite üle.

Me oleme oma uuringutes tuvastanud ka tervetel inimestel näiteks ülekaalu ja seedetrakti põletikega seostatud liiki Dorea formicigenerans, ebatervisliku verelipiidide profiiliga seostatud liiki Holdemanella biformis, ja Crohn'I tõvega seostatud liiki Lachnoclostridium gnavus.

Selliseid baktereid on muidugi veel ning uutes teadustöödes leitakse üha rohkem seoseid bakterite ning erinevate haiguste vahel.

Nimetatud bakterid ei põhjusta meile madalas osakaalus probleeme, kuid kindlasti peab olema ettevaatlik väga patogeensete soolenakkuseid põhjustavate bakteritega. Nendest ehk tuntumad on Salmonella ja Shigella, kes põhjustavad ägedat kõhulahtisust. Selleks, et vältida nende sattumist meie soolestikku, tuleb alati köögis olla ettevaatlik kui käsitletakse toorest liha või muna.

Kiudained - kas ma saan õigesti aru, et tegemist on süsivesikute alamliigiga. Täpsemalt sellise alamliigiga, mis ei ole kergesti omastatav nagu näiteks glükoos või fruktoos. Milleks meile on vaja neid aeglaselt lagunevaid või omastatavaid süsivesikuid? Jämesoole bakterid jääksid nälga, aga mis siis?

Jah, kiudained on süsivesikud, mis koosnevad pikkadest suhkrukettidest. Sõltuvalt ketist on suhkruühendite vahel erinevad keemilised sidemed, millest sõltub, kas inimese organism suudab antud ketti lagundada või mitte. Sellised ketid, mille sidemete lõhkumiseks vajalikke ensüüme inimesel ei ole, ongi kiudained.

Kiudained on meie organismile kasulikud mitmel põhjusel. Need korrastavad meie seedetegevust, sest aitavad vältida kõhukinnisust ning leevendada kõhulahtisust. Lisaks aitavad kiudained hoida normaalset kaalu ning vähendada rasvumise riski.

Kiudained annavad vähe energiat, kuid tekitavad täiskõhutunde kiiremini. Samuti hoiavad kiudained veresuhkru tasakaalus, mistõttu ei teki pidevat magusavajadust. Kõigele muule kasulikule mõjule lisandub heade soolebakterite kasvu soodustav mõju.

Soolebakteritel on oluline roll kogu meie organismi heaolule. Nagu eelpool mainitud, toodavad soolebakterid meie organismile olulisi ja kasulikke ühendeid. Need hoiavad korras meie seedetrakti, kuid mõjutavad ka immuunsüsteemi, närvisüsteemi ja üldiselt kogu meie organismi heaolu.

Kui soolebakteritel ei ole kiudaineid, mida süüa, hakkavad nad sööma muud sooles leiduvat. Nt hakkavad nad lagundama soolelima, mille tagajärjel muutub aga soolebarjäär hapraks. See omakorda soodustab soolepõletike tekkimist ning immuunsüsteemi nõrgenemist.

Kasutasite väljendit bakterikooslus - milline on üks tavaline hea tasakaalus bakterikooslus?

Hea ja tasakaalus bakterikooslus on laias laastus mitmekesine, kus leidub palju erinevaid erinevate omadustega baktereid. Mitmekesine kooslus püsib stabiilsena, sest suur konkurents vähendab võimalust, et kahjulikud mikroobid hakkavad domineerima kasulike bakterite üle. Lisaks võimaldavad bakterite erinevad omadused toota erinevaid kasulikke ühendeid.

Kõik ei käi kindlasti kalli raha eest oma soolestikku bakterikooslust kontrollimas ega osta endale spetsiaalseid segusid. Milliseid puu- ja juurvilju võiks nende inimeste - või õigemini nende jämesoole bakterite - nädalane toidulaud kindlasti sisaldada?

Soolestiku bakteritele on kindlasti oluline, et toidulaud sisaldaks hulgaliselt kiudaineid. Oluline on rõhutada ka, et toidulaud oleks võimalikult mitmekesine, et soolestikku jõuaks võimalikult palju eri tüüpi kiudaineid nii teraviljade, köögi- ja puuviljade, marjade, kaunviljade kui ka pähklite ja seemnete toidugruppidest.

Näiteks aitavad kaerast pärit beetaglükaanid alandada kolesterooli tase veres ning vähendada südame ja veresoonkonna haiguste ja teist tüüpi diabeedi riski. Tsitruselistes ja õuntes leiduv pektiin vähendab kolesterooli imendumist vereringesse ning aeglustab veresuhkru imendumist. Keedetud ja külmkapi temperatuurini jahutatud kartulis ja riisis ning toores banaanis leiduv resistentne tärklis parandab insuliinitundlikkust ja vähendab diabeediriski.

Eri tüüpi kiudained soodustavad ka eri liiki bakterite kasvu, soodustades mitmekesise ja seetõttu ka stabiilsema soolestiku koosluse säilimist.