Teaduse arengud viivad tulevikus supersportlasteni
Varem või hiljem hakkavad suurtel spordivõistlustel rinda pistma geneetilise töötluse läbi teinud sportlased. Sellise stsenaariumi pakkusid välja ajakirjas Nature olümpiamängude eel ilmuma hakanud teaduseteemaliste arvamuslugude sarjas eluteadustega seotud ettevõtete rajamisega tegelevad Juan Enríquez ja Steve Gullans.
Kuigi praegu seisab olümpiakomitee rangelt selle eest, et sportlased ei teeks manipulatsioone, mis annavad neile teiste ees ebavõrdse eelise, ei pruugi see Enríquezi ja Gullansi hinnangul kauaks nii jääda, vahendab ERR Teadus.
Juba praegu on teada geenialleele, mis annavad jooksjatele kiiremad jalad. Selleks on geenis nimega ACTN3 leiduv alleel 577R. Seda on leitud pea kõigil meesjooksjail, kes võiks olümpiale jõuda.
Ühtlasi esineb see 85 protsendil Aafrika juurtega inimestest ja pooltel aasialastel ja eurooplastel. Siinkohal võiks ju tõstatada probleemi, et kui mõnel rassil on teistega võrreldes ebavõrdne eelis, võiks ülejäänutel lubada ju vastavaid manipulatsioone, mis vahet võrdsustaks.
Enriquez ja Gullans püstitavad ka filosoofilis-eetilisi probleeme. Mis saab näiteks siis, kui leitakse geenitehnoloogiline protseduur, mis võimaldaks inimestele senisest pikemat ja kvaliteetsemat elu?
