Teadus selgitab: miks pimedad nii hästi kuulevad?

 (1)
Teadus selgitab: miks pimedad nii hästi kuulevad?
Pime inimeneFoto: JEFF PACHOUD, AFP

On levinud teadmine, et eluaeg pimedad olnud inimesed kuulevad paremini kui nägijaid, kuid teaduslik selgitus sellele fenomenile tuli alles värske uuringu tulemusel.

"Idee kohaselt kuulevad pimedad inimesed paremini, kuna nad peavad hakkama saama ilma visuaalse informatsioonita," selgitas Washingtoni Ülikooli neuroteadlane Ione Fine ülikooli kodulehel oleva pressiteate vahendusel. "Me tahtsime teada, kuidas see täpselt ajus väljendub," ütles Fine.

Nii kasutasidki teadlased funktsionaalset magnetresonantstomograafiat (fMRI), et aju tegevust nii pimedatel kui ka nägijatel jälgida ning tulemusi omavahel võrrelda. Kõigile uuringus osalejatele - nii nägijatele kui ka kuuljatele - mängiti hulk toone ning jälgiti, kuidas nende ajud sellele reageerivad. Tulemused olid üllatavad.

Selgus, et pimedatel inimestel oli võime toone oma ajus täpsemalt töödelda - nende aju suutis helisagedustest ajus nägijatest oluliselt täpsema "pildi joonistada". "Nägijale ei ole heli täpsuse määramine niivõrd oluline, kuna neil on lisaks ka visuaalne tuvastamisvõime, mis aitab esemeid ära tunda. Pimedad peavad juhinduma ainult helilisest informatsioonist," selgitas uuringu kallal töötanud tudeng Kelly Chang.

Pimedate ajudes väljendusid toonid oluliselt täpsemalt Kujutis: Kelly Chang/Washingtoni Ülikool

Teadlaste hinnangul võibki see selgitada, miks pimedate aju nii toimib. Uurijate sõnul on nende poolt kogutud mõõtmistulemuste näol tegemist esimeste tõenditega, mis viitavad varajases eas tekkivatele süstemaatilistele neuroloogilistele muutustele aju kuulmiskeskuses.

Kuigi konkreetset selgitust sellele, miks sellised muutused ajus toimivad, teaduslikult veel leitud ei ole, oletavad teadlased, et tegemist on aju kohanemissüsteemiga, millega kompenseeritakse puuduvat nägemisvõimet.

"Pimedate jaoks peab suurem osa informatsioonist tulema helist ning just seetõttu näib, et kuulmiskeskused saavad lisavõimed," selgitas Ione Fine. "See on suurepärane näide sellest, kuidas imikute ajude areng on märkimisväärselt mõjutatud ümbritsevast keskkonnast," ütles ta.

Teadlaste uurimistöö avaldati teadusžurnaalis The Journal of Neuroscience.