Teadlastel õnnestus luua rekordkülma antiainet

CERN-i tuumauuringute laboratooriumi teadlastel õnnestus tekitada seni kõige külmemat antiainet, temperatuuriga vaid kümmekond Celsiuse-kraadi kõrgemal absoluutsest nullist.

Aineosakeste (antiprootonite) temperatuur suudeti langetada -263 Celsiuse ehk 9,26 kraadi Kelvinini, mille nullpunkt on füüsikute külmaskaala aluseks. See “ületab” isegi Päikesesüsteemi äärealal tiirleva kääbusplaneedi Pluuto temperatuuri, mille keskmine väärtus on universumi madalaim, vahendavad

ERR teadusuudised

portaali PhysOrg artiklit.

Antiaine on tavalise aine “peegelversioon”: selle osakestel on samasugune mass nagu tavaosakestel, ent vastupidine laeng. Osakese ja antiosakese kokkupõrkel hävivad mõlemad, tekitades valdavalt footonite näol ülisuuri energiaid.

Näiteks elektroni antiosakeseks on positron, millel põhineb vähiuuringutes kasutatav positronemissioontomograafia (PET). Universum koosneb pea täielikult tavalisest ainest — miks see nii on, seda CERNi füüsikud väga külma antiainet uurides välja selgitada loodavadki.

Senine antiaine külmarekord pärines 1989. aastat, mil Harvardi ülikooli uurimisrühmal õnnestus antiprootoneid jahutada 104,3 Kelvinini (-168 kraadi Celsiuse skaalal).