Oma sõnavara loomine on robotite puhul ette võetud, sest inimkeeles sisaldub nii palju informatsiooni, et selle mõistmine on robotite jaoks raske, rääkis projekti juht Ruth Schulz Austraalia Queenslandi ülikoolist, vahendab Novaator.

Robotikeel võimaldab robotitel inimesed omavahelisest suhtlusest välja jätta. Nii tõestavad robotid, et suudavad mõista iseseisvalt välja mõeldud sõnade tähendust.

Katsetes lasti ratastega robotitel, mis olid varustatud kaamera, laserkaugusmõõdiku ning kaardistamiseks mõeldud kajaloodiga, hulkuda mööda ülikooli kontorit. Omavaheliseks suhtlemiseks olid robotitel mikrofon ja kõlarid.

Kui liikuvad robotid jõudsid kohta, millel puudus nimi, siis tähistasid nad selle juhusliku silbikombinatsiooniga. Teist robotit kohates rääkis robot kohtadest, kus ta on käinud.

Ringi rännates ja omavahel rääkides piiravad robotid kohanimede sõnavara, kuni nende maailmas tekib vastastikune kohanimeloend. Robotid võtsid kasutusele näiteks sellised kohanimed, nagu „kuzo", "jaro" ja "fexo".

Schulzi sõnul oli iga asukoht üldjoontes seotud roboti pardal oleva kajaloodi ja laserkaugusmõõdiku tööulatusega ning iga tähistatud tükk territooriumi oli tüüpiliselt paari meetrise läbimõõduga.

Robotite genereeritud kohanimed on seotud paikadega, kus nad on olnud või millest neile on räägitud. See võimaldab robotitel kasutada kohanimesid ligikaudsete kaugusmõõdikutena ning mängida mänge, kus antakse teada vahemaa, kohalejõudmiseks kuluv aeg ja suund.