Teadlased valmistasid ehtsa muumiajala – Egiptuse iidsed palsameerimisnipid töötavad!

 (8)
Teadlased valmistasid ehtsa muumiajala – Egiptuse iidsed palsameerimisnipid töötavad!
Kuna teadlaste loodud muumiast meil piltide avaldamise õigust pole, siis siit üks illustreerival eesmärgil muuseumimuumia Itaaliast (Wikimedia Commons / Finizio)

Muinas-Egiptuse palsameerimisnipid annavad ka nüüdisajal häid tulemusi: teadlased panid mumifitseerimiskäsiraamatu juhendid edukalt proovile.

Suurem osa sellest, mida me muumiate kohta teame, pärineb muistsete egiptlaste surnukehade mumifitseerimist kirjeldanud ajaloolaste kirjapandud allikatest.

Teadlased otsustasid vastavad protseduurid proovile panna. Ajakirjas The Anatomical Record avaldatud töös kirjeldavad nad, kuidas neil õnnestus muinasmeetodite abil edukalt mumifitseerida nüüdisaegse inimese jalg.

Reeglina eemaldati palsameerimise käigus elundid, mis on aga äärmiselt keerukas protsess. Seega otsustati katsetamiseks kasutata vaid ühelt teadusele annetatud surnukehalt pärinevaid jalalabasid.

„Kui oleksime ette võtnud terve surnukeha, oleksime pidanud selle tükeldama ning soolkonna ja muud elundid eemaldama,“ selgitas antropoloog ja uurimuse kaasautor Christina Papageorgopoulou.

Teine jalalaba paigutati nõrgal kuumusel küdevasse ahju — nii üritati matkida Egiptuse kõrbes valitsevaid tingimusi. Uurijad oletasid, et vastavad parameetrid võimaldavad neil võrrelda muistseid mumifitseerimisviise nn iseenesliku mumifitseerumisega, mis võib aset leida, kui surnukeha satub äärmiselt palavatesse ja kuivadesse tingimustesse.

Nädala möödudes olid teadlased sunnitud „ahjuprojekti“ katkestama, kuna jäseme iseeneslik mumifitseerumine ei kulgenud ootuspäraselt.

Seotud lood:

Esimene jalg aga paigutati pärast traditsioonilise soolaseguga töötlemist laboratooriumis kaane alla, mida muidu kasutatakse keemiliste katsete käigus tekkivate aurude kapseldamiseks.

Pärast 208 päeva möödumist võisid teadlased uhkusega esitleda mumifitseeritud inimjalga, mis tänu soolale oli dehüdreerunud, kuid mille lihased ja nahk olid säilinud suuresti kahjustusteta ning millel puudusid igasugused märgid näljaste mikroobide põhjustatavatest lagunemisprotsessidest.

Rohkem kui kahe tuhande aasta vanuse mumifitseerimismanuaali kohta on see täitsa tore tulemus, ehkki jala mumifitseerumiseks kulus palju rohkem aega kui muinasegiptlaste osutatud kaks kuud.

Uurijad oletavad, et erinevus protsessi kestuses võis johtuda tõsiasjast, et Šveits, kus katse läbi viidi, on mõnevõrra jahedama ja niiskema kliimaga kui Muinas-Egiptus.

Vaata mumifitseerimisprotsessi kohta rohkem pilte LiveScience'is!