Teadlased usuvad, et limiit on käes, inimese aju targemaks ega tõhusemaks enam ei arene
Cambridge’i ülikooli uurijad on analüüsinud aju struktuuri ja arvutanud välja, kui palju energiat selle koostisrakud pruugivad. Neurobioloogiaprofessor Simon Laughlin ütles: “Me oleme demonstreerinud, et aju peab toimimiseks tarbima energiat, ning et see nõudlus on piisavalt suur piiramaks meie sooritust ja määramaks aju ehitust, vahendab The Daily Mail.
Ülihea deduktsioonivõime nõuab palju energiat, kuna selleks, et aju suudaks otsida ja leida uusi seoseid, peab see lakkamatult võrdlema eri allikatest pärinevat teavet. Taoline energiatarve tähendab, et informatsioonihulgal, mida me töödelda suudame, on teatud piir.”
Teised teadlased väidavad, et aju “kaabeldus” ehk eri ajupiirkondi omavahel ühendavate kiudude võrgustik ei saa enam oluliselt täiuslikumaks muutuda. Nad on välja selgitanud, et kõige arukamatelt inimestel on kõige parem närvikiudude võrgustik, kus informatsioon liigub eri ajupiirkondade vahel äärmiselt suurel kiirusel.
Teadlased väidavad aga, et neuronivõrgustiku veelgi suurema tõhususe saavutamine nõuaks pöörastes kogustes energiat — energiat, mida ülejäänud organism ajule võimaldada ei suuda, mistõttu me ei saagi targemaks saada.
Hollandis Utrechtis tegutseva meditsiinikeskuse psühhiaatria aseprofessor Martijn van del Heuvel, kes uurib muu hulgas ka seda, kuidas erinevused inimeste ajude neuronivõrgustikes mõjutavad arukuskvooti IQ, ütles: “Aju võimsuse suurendamine nõuaks ebaproportsionaalselt suurt hüpet energiatarbes.
Ehkki kauget tulevikku ennustada on riskantne, on juba praegu selge, et inimese arukusele on kehtestatud ranged piirid.”
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!