Teadlased hakkasid nähtust täpsemalt uurima paar aastat tagasi, sest ühes Kanada virmaliseuurijate Facebooki grupis jagati nähtusest fotosid. Erinevalt tavalistest virmalistest, mis laiuvad üle terve taeva, olid uued "virmalised" kui kitsad valge-lillavärvilised valgusribad. Uus nähtus sai endale hüüdnime STEVE (Strong Thermal Emission Velocity Enhancement).

Geophysical Research Letters nimelises teadusžurnaalis avaldatud värskes uuringus teadlased aga selle nimega ei rahuldu ning ristisid nähtuse ümber suupärasemaks taevakumaks (inglise k. Skyglow). Taevakuma on harvemini nähtav kui virmalised ning seetõttu väga raskesti uuritav, kuid sel korral uurimisrühmal vedas ning spetsiaalse satelliidi abil said teadlased nähtuse tekkepõhjustest rohkem aimu.

Uuriti, kas sarnaselt virmalistele on STEVE'ide põhjustajaks päikesetuule osakeste ja atmosfääri aatomite koosmõju ning leiti, et nii ei ole. "STEVE'ide valgus tekib ionosfääris täiesti teistsuguste ja tundmatute põhjuste tagajärjel," kirjutas teadlased uurimuses.

Mis põhjustel taevakuma tekib, teadlased siiani ei tea. "Meie peamine järeldus on, et STEVE'id ei ole virmalised," ütles uurimisrühma juht Bea Gallardo-Lacourt Gizmodole. "Praegu me teame nendest ikka veel väga vähe. Huvitav on see, et fotograafidele on nähtus juba aastakümneid tuntud, aga teadlaste jaoks on see siiani täiesti tundmatu," ütles teadlane.

Edasi on teadlastel plaanis uurida, kas STEVE'ide tekkepõhjuseks võib olla kiirete ioonide ja kuumade elektronide koosmõju ionosfääris. Veel on vaja selgitada välja nähtuse täpne kujunemispaik atmosfääris.