Teadlased: tehnoloogia võimaldab silmahaigeid ja ehk isegi pimedaid ravida

 (12)
Teadlased: tehnoloogia võimaldab silmahaigeid ja ehk isegi pimedaid ravida
SilmFoto: Rene Suurkaev

Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni hääbumine (AMD) on üle 50-aastaste inimeste seas sageli esinev haigus, mis toob kaasa nägemise halvenemise ning tihti ka pimedaks jäämise. Iisraeli teadlaste katse näitab, et inimesed on tulevikus võimelised seda ning ka mitmeid teisi tõsiseid silmahaigusi tehnoloogia abiga ravima.

Kuna kollatähni hääbumise peamiseks sümptomiks on kesknägemise kadumine, jääb selle tõttu kannatajatel tihti alles periferaalnägemine ehk külgnägemine, kuna selles osas võrkkest tihti ei kahjustu. Inimnägemine sõltub aga valdavalt just kesknägemisest - selle abiga tuvastatakse näiteks nägusid ja muud infot, loetakse ning liigutakse. Seega, elukvaliteet kannatab kesknägemise kahjustumise tõttu kõvasti.

Arstid on võimelised aga paigaldama haigestunud inimeste silmadesse tehisvõrkkestad, mille abiga on taas võimalik taastada inimeste nägemine. Tehisvõrkkest turgutaks elektrilise stimulatsiooni abiga elule kesknägemiseks mõeldud rakud ja nii olekski võimalik luua liitnägemissüsteem, mis koosneks tehislikust kesknägemisest ja loomulikust külgnägemisest.

Teadlaste sõnul on selline lähenemine, kus kombineeritakse inimesi bioloogilisi külgi ja tehnoloogiat väga oluline, kuna võimaldaks tulevikus ilmselt parandada ka hulgaliselt teisi probleeme, näiteks aidata ravida pimedust.

Seotud lood:

Selleks vajaliku lahenduse loomiseks on vaja aga esmalt vastata küsimusele - kas aju on võimeline omavahel tehislikku ja loomulikku nägemist kombineerima, et tervikpilt saada. Sellele küsimusele Iisraelis asuva Bar-Ilani ja USAs asuva Stanfordi ülikooli teadlased vastust otsisidki. Lühidalt võib öelda - jah, see on võimalik.

Selleks, et seda välja selgitada, viisid teadlased näriliste peal läbi katse, kasutades võrkkesta implantaati ja uurides samaaegselt ajus toimuvaid muutusi, et mõõta, kas midagi toimus. "Me kasutasime unikaalset projitseerimissüsteemi, mis stimuleeris kas loomulikku nägemist, tehisnägemist või liitnägemist," selgitas Iisraeli teadlane Tamar Arens-Arad. "Samaaegselt jälgisime ka ajukoores toimuvaid muutusi."

Teadlaste sõnul selgitasid nad välja, et kollatähni hääbumise all kannatavate patsientide elu võiks tehisvõrkkestad oluliselt paremaks teha, kuna katsed näitasid, et aju on võimeline tehis- ja loomulikku nägemist omavahel kombineerima, koondades need üheks. "Meie töö tulemused näitavad, et tulevikus on võimalik ilmselt luua ka tehnika ja aju ühendliidesed, mis võimaldavad tehislikke ja bioloogilisi protsesse kombineerida," ütles professor Yossi Mandel, uurimuse autor.