Teadlased tahavad kehtestada uue ja kasutajasõbralikuma kalendri
Kui arvutiprogrammide ja matemaatiliste valemite abil loodud püsikalendris langeks jõulupüha 2012. aastal pühapäevale (ja langebki), kehtiks sama ka aastal 2013, aastal 2014 jne. Samuti kaotaks tähenduse mnemotehniline salmike “30 päeva on septembris, / aprillis, juunis ja novembris”, kuna septembris, nagu ka märtsis, juunis ja detsembris oleks 31 päeva, kõigis ülejäänud kuudes aga 30, vahendab PhysOrg. “Meie kava pakub stabiilset kalendrit, mis on aastast aastasse absoluutselt ühesugune, tehes võimalikuks iga-aastaselt korduvate sündmuste, näiteks koolivaheaegade ja puhkuste mõistuspärase planeerimise,” ütleb kava autor, astrofüüsik Richard Conn Henry. “Kui mõelda, kui palju aega ja energiat raisatakse igal aastal kogu maailmas iga eraldiseisva organisatsiooni kalendri ümbertegemisele, saab selgeks, et meie kalender muudaks elu märksa lihtsamaks ja pakuks märkimisväärseid hüvesid.”
Praktilist kasu oleks näiteks mugavustest, mida pakuks asjaolu, et kõik sünnipäevad, nagu ka puhkusepäevad, langeksid igal aastal samale nädalapäevale. Majanduslikud plussid on aga veelgi ulatuslikumad, rõhutab uue kalendri teine autor, majandusteadlane Steve H. Hanke.
“Meie kalender hõlbustaks finantskalkulatsioonide tegemist ja elimineeriks nn tüssamisteguri,” selgitab Hanke. “Määramaks intressi kogunemist hüpoteekide, väärtpaberite, intressiühtivuste, protsendivahetuslepingute ja muu sellise pealt, on vaja loendada päevi. Praegu kasutusel olev kalender kubiseb anomaaliatest, mis on kaasa toonud mitmesuguste intressiarvutusi hõlbustama mõeldud kokkulepete kehtestamise. Meie välja pakutud püsikalendrit iseloomustab ennustatav 91 päeva pikkune kvartalimuster — kaks 30-päevast kuud, millele järgneb kolmas, 31-päevane. See kaotaks päevade loendamise tehislikud leppemeetmed.”
Hanke’i ja Henry osutusel on nende kalender parem kümnetest konkureerivatest kalendrireformidest, mida nii eraisikud kui ka institutsioonid on viimase saja aasta jooksul välja pakkunud.
“Varasemad ümbertegemiskatsed on nurjunud seetõttu, et kõik olulisemad on nõudnud seitsmepäevase nädalatsükli lammutamist — see pole aga paljudele vastuvõetav, kuna käib hingamispäeva pühitsemist nõudva neljanda piiblikäsu vastu,” selgitab Henry. “Meie versioon seda tsüklit ei lõhu.”
Henry väitel on tema töörühma kalendriversioon mugavam, mõistuspärasem ja kasutajasõbralikum kui praegu kehtiv nn Gregoriuse kalender, mis on püsinud juba neli sajandit — alates aastast 1582, mil paavst Gregorius tegi ümber Julius Caesari aastal 46 e.m.a. kehtestatud kalendri.
Üritades Caesari kalendrit aastaaegadega sünkroniseerida, kõrvaldas paavsti töörühm oktoobrikuust 11 päeva, nii et 4. oktoobrile järgnes kohe 15. oktoober. Taoline kohendus oli vajalik, lahendamaks sama sõlmilist probleemi, mis tõhusa ja praktilise kalendri loomist siiani komplitseerib: asjaolu, et Maa aasta pikkuseks on 365,2422 päeva.
Hanke’i ja Henry lahendus üleliigsete “tükkide” probleemile on loobuda liigaastatest üldse, asendades need iga viie-kuue aasta tagant täiendava lisanädalaga detsembri lõpus. Nii peaks kalender sammu aastaajaliste muutustega, mida toob kaasa Maa tiirlemine ümber Päikese.
Lisaks püüdlustele nende uus kalender ametlikku kasutusse viia pooldavad Hanke ja Henry ka maailma ajavööndite kaotamist ja maailmaaja (nullmeridiaani päikeseaja, mida varem nimetati Greenwichi ajaks) kehtestamist eesmärgiga sünkroonida kuupäevad ja kellaajad ülemaailmselt, mis kindlasti hõlbustaks rahvusvahelist ärindust.
“Üks kellaaeg kogu maailmas, üks kuupäev üle kogu maailma,” kirjutavad nad ajakirja Global Asia 2012. aasta jaanuarinumbris ilmuvas, ettepanekut tutvustavas artiklis. “Ärikohtumised, spordisündmuste graafikud ja koolide kalendrid oleksid igal aastal samasugused. Praegune ajavööndite, suve- ja talveaegade ning kalendrifluktuatsioonide aastast aastasse korduv kakofoonia lõppeks viimaks.”
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!