Kopsud kasvatasid Texase ülikooli meditsiiniteadlased. Selleks valmistasid nad kõigepealt kopsu nii-öelda skeleti või tellingud. Võeti tavaline sea kops, eemaldati sellest suhkrute ja spetsiaalse puhastusvahendi abil kopsurakud ja veri ning alles jäeti vaid valkudest koosnev struktuur. Sel meetodil loodi neli valkudest koosnevat kopsutellingut, mis asetati toitainesegu täis mahutitesse. Siis lisati neile rakke, mis olid pärit nendelt sigadelt, kellele kopsud hiljem siirati. Kopsudel lasti mahutites kuu aega kasvada ja kui need olid valmis, siirati neli kopsu neljale erinevale seale.

Kahe nädala jooksul hakkasid kopsudel välja arenema eluks hädavajalikud veresoonte võrgustikud. Kaks kuud hiljem paistsid katseklaasikopsudega sead olevat organid omaks võtnud ja polnud näha mingeid märke, mis viidanuks äratõukereaktsioonile. Sigu jälgitakse nüüd pikema ajal jooksul, et välja selgitada, kuidas kopsud pikemas perspektiivis töötavad.

Kui tegu on edulooga, võib see ka inimeste organisiirdamise tulevikku muuta, sest vajaminevat elundit ei pea enam doonorilt ootama, vaid selle saab laboritingimustes valmis kasvatada. Sellistel organitel on teiste kehadest võetute ees eeliseidki: kuna nende kasvatamisel on kasutatud organi saaja enda rakke, on äratõukereaktsiooni tõenäosus märksa väiksem.

Teadlased usuvad, et praegu ollakse laboris kasvatatavatest inimkopsudest ja nende siirdamisest patsientidele umbes viie kuni kümne aasta kaugusel.