Teadlased selgitasid välja kuidas merepõhi teemantideks saab

 (7)
Teadlased selgitasid välja kuidas merepõhi teemantideks saab
TeemandidFoto: Aleksandr Utkin, RIA Novosti

Austraalias Macquarie Ülikooli doktorantuuris õppiv Micheal Förster uuris pikka aega, kuidas vilgukivi tekib. Endalegi ootamatult sattus ta hoopis sellele, kuidas võivad tekkida teemandid, vahendab National Geographic.

Nimelt on säravatest kivikestest ka varasemalt leitud soolajääke, mida keegi siiani selgitada pole osanud. Försteri uurimistöö põhjal koostatud teadustöö viitab, et tegemist võib olla meresoola jääkidega, mis pärinevad muistsetest ookeanidest ja selgitab täpsemalt, kuidas sellised teemandid tekivad.

Nimelt paiknevad sügaval veepõhjas nn sukeldumistsoonid, kus tektoonilised plaadid teineteise alla liiguvad. Seal toimub kõrge kuumuse juures kõiksugu erinevate kivimite ja mineraalide teke ja muundumine. Suurt rolli mängivad seejuures ka ookeanisetted.

Kuna teemandid tekivad tavaliselt sügaval, vähemalt 100 kilomeetri sügavusel Maa pinnas, ei tea keegi päris täpselt, kuidas need formeeruvad. Samas on tekkeprotsesse mudeldatud mitmel korral ning seepärast on ka teada, et sügaval maapinnas võib teemante olla hulgi. Meieni jõuavad need enamasti aga vaid vulkaanipursete tagajärjel.

Segadust tekitavad teemandid

Keemikute jaoks on kõige huvitavamad kiulise struktuuriga teemandid, milles on võrreldes naatriumsooladega palju kaaliumsoolasid ja väikesed vedelikudeposiidid. 2015. aasta uuring oletas küll, et selliste juhtumite puhul võib tegemist olla iidse ookeaniveega, kuid ei osanud siiski selgitada suurt kaaliumsoolade osakaalu.

Seotud lood:

Försteri läbi viidud katse võib aga sellele selgitust pakkuda - nimelt lõi ta pisikeses plaatinakapslis sarnased tingimused nagu on saja kilomeetri sügavusel Maa pinnas. Kapsel oli seest täidetud süsinikuga ning täideti seejärel ookeanipinnast hangitud setetega. Kapslis tekitati kuue gigapaskali suurune rõhk - Försteri sõnul on see võrreldav sellega, kui terve hoone oleks surutud kellegi labajalale - ning tõsteti temperatuur 1100 kraadini. Seejärel ootasid teadlased kaks nädalat.

Taas lahti võetud kapslis oli samuti väga kõrge kaaliumsoolade osakaal, lisaks oli tekkinud terve hulk klinopürokseeni - mineraali, mille tekkel seotakse terve hulk naatriumi, mis võibki selgitada, miks mõnedes teemantides on suur osakaal just kaaliumsooladel.

Teised teemanditeadlased on öelnud, et kuigi värskelt paika pandud teooria ei kehti ilmselt vanemate kalliskivide puhul, võib see üpris täpselt selgitada seda, miks teemandid tänapäeval tekivad.

Tänu uuele mudelile saavad teadlased nüüd täpsemalt hinnata kus, kuidas ja millistel tingimustel teemandid täpselt tekivad. Samas tõdetakse, et ka nüüd, kui uus uurimistöö nende tekkimisele valgust heidab, jääb siiski õhku palju küsimärke, mis mineraali keeruliselt ligipääsetava tekkekoha tõttu ilmselt niipea vastust ei leia.