Teadlased selgitasid lõpuks välja, kus on inimvastupidavuse piir

Maratonijooks, pikamaarännakud, ironman-triatlonid. Inimesed on alati tahtnud oma võimete piire kombata. Teadlased on nüüd inimvastupidavuse piiri välja selgitanud ning seejuures isegi paika pannud konkreetse näitaja, mille abil seda mõõta, vahendab BBC.

Selleks, et välja selgitada, kus inimvõimete piir asub, uurisid teadlased Tour de France'i, 3000 miili jooksu ja teiste tippspordivõistlustel osalejate kehasid ning leidsid, et maksimaalne piir on umbes 2,5 kordse keha baasainevahetustaseme (RMR, resting metabolic rate) juures. Tegemist on näitajaga, mis ilmestab seda, kui palju inimene puhkeasendis kaloreid kulutab.

Üle 2,5 kordse baasainevahetustaseme või 4000 kcal kulutamine päevas pole igapäevaselt võimalik. "Paar päeva saab väga suure intensiivsusega tegutseda, aga kui tahad pikas perspektiivis vastu pidada, siis ei saa üle selle piiri minna," selgitas Duke'i Ülikooli teadlane Herman Pontzer.

Vaatamata sellele, et maratonijooksjad võivad jooksupäeva vältel kohati kulutada isegi 15,6 korda rohkem kaloreid kui puhkeasendis, siis mida pikemat ajaraami teadlased vaatlesid, seda lähemale läksid numbrid 2,5-le. Näiteks Tour de France'i puhul, mis kestab 23 päeva, oli sama number juba 4,9, 95-päevase Antarktika-rännaku puhul juba 3,5.

"Iga uuritud andmeallikas viitas lõppude lõpuks sellele (2,5 kordne RMR - Forte) inimvõimete barjäärile," ütles Pontzer. "Pikas perspektiivis ei suuda keegi meist seda ületada." Teadlased oletavad, et see võib olla seotud keha ainevahetusega ning sellega, kuidas inimkeha toidust energiat saab.

Nimelt taandub kõik sellele, et keha ei suuda toidust toota rohkem energiat kui 2,5 kordse baasainevahetustaseme juures kulutatakse. Kuigi teatud aja on võimalik kehalist aktiivsust üleval hoida kasutades rasva ning isegi lihaseid kütusena, taandub lõppude lõpuks kõik sellele, kuidas keha toidust energiat saab. See ongi inimvõimete vastupidavuse piir.