Princetoni teadlased leidsid ka, et suguliselt aktiivsed närilised tunnevad oma “süütutest” liigikaaslastest vähem ärevust, vahendab LiveScience.

Varasemad tulemused on näidanud, et pingelised ja ebameeldivad kogemused võivad ajurakkude kasvamise tempot täiskasvanutel pärssida. Kontrollimaks, kas meeldivad, ehkki pingelised kogemused võivad avaldada vastupidist mõju, uurisid teadlased seksi mõju rottidele.

Teadlaste kosjasobitaja-roll piirdus sellega, et nad võimaldasid isastele rottidele suhtlemist sugulist valmisolekut ilmutavate emastega kas kord päevas kahe nädala jooksul või ainult kord kahe nädala jooksul. Samuti mõõtsid nad stressihormoonide glükokortikoidide taset loomade veres, kuna eeldasid, et nendes ainetes peitubki ebameeldivate kogemuste aju kahjustavate mõjude põhjus.

Sugulise kogemuseta isasrottidega võrreldes ilmnes suguliselt aktiivsetel rottidel rakkude vohamine ehk neuronite arvu kasv hipokampuses — mäluga seostatavas ajupiirkonnas, mis on ebameeldivate kogemuste suhtes eriti tundlik. Rottidel, kes olid sagedamini vahekorras olnud, võtsid kaalus juurde ka küpsed ajurakud ning kasvas neuronitevaheliste sidemete hulk.

Samas oli emasloomadega vaid kord kahe nädala jooksul kohtunud närilistel rohkem stressihormoone, regulaarselt tädiranda külastanud rottide hormoonitase aga ei kerkinud. Suguliselt kogenud rotid ilmutasid ka “süütutest” vähem ärevust, mis väljendus selles, et nad olid tundmatus keskkonnas varmamad söögi kallale sööstma.

Taolised tulemused annavad mõista, et ehkki stressihormoonid võivad ajule mõjuda kahjulikult, võib need kahjud tühistada see, kui hormoone tekitanud kogemus on meeldiv.

Uurimuse üksikasjalik kokkuvõte ilmus ajakirja PLoS ONE veebiväljaandes.