Teadlased: puudel on "südamelöögid"

 (27)
Teadlased: puudel on "südamelöögid"
Puudel on omamoodi südamelöögidVictor Zambrano / Unsplash

Ajakirjas Frontiers in Plant Science avaldati paar aastat tagasi teadustöö, mille käigus mõõdeti 3D laserskanneeringute abil puude okste öist liikumist. Leiti suures plaanis kolme erisugust öist liikumist. Neist põnevaim on paari-kolme tunnise intervalliga, väikese amplituudiga ostsilleeruv liikumine, mida võib pidada puu "südamelöögiks," mis vett läbi organismi pumpab.

See, et puud ja taimed on elus, pole uus teadmine. Kuigi need ei kõnni ega liigu ringi nagu paljud teised organismid, on neil oma nö organite komplekt, need kasvavad ja liigutavad ja toimivad ühe tervikliku organismina. Veelgi enam, on leitud viiteid sellele, et puud moodustavad metsas omavahel "koostööd" tehes superorganisme.

Taime lehtede ja okste ööpäevaseid liikumisrütme vastavalt valgusele on juba mõnda aega jälgitud, kuid taimede pimeda ajal ehk öine liigutamine oli kuni selle teadustööni uurimata ja avastamata.

Kaasaegse tehnikaga kaardistades, mõõtes ja uurides leiti öise liikumise seast muu hulgas midagi sarnast inimeste südamelöökidele. Ja see võib arusaama puudest oluliselt muuta.

Ungari ja Taani teadlased kasutasid 2016. aastal kõrge resolutsiooniga 3D laserskanneerimise tehnoloogiat, et taimede öiseid liigutusi fikseerida ja mõõta.

Selgus, et puud liigutavad oma oksi ja lehti ka pimedas, kui ümbritsevat valgust pole ja puu "magab." Laserskanneeringud näitasid, et öösel liigutasid end kõik uuritud puud.

Seotud lood:

Okste liikumist oli mitut sorti, erinevate intervallide ja amplituudiga, aga põnevaim neist on paari-kolme tunnise ehk muudest lühema intervalliga ostsilleeriv liikumine, mille amplituud on muudest juhitud liikumistest väiksem - 0,5 - 1 cm.

Kuigi puul ei ole südant kui sellist, usuvad teadlased, et just see fikseeritud liikumine on omamoodi puu pulss või "südamelöök." Inimese mõõtkavas on pulss väga aeglane ning liikumine pole suur, kuid siiski on tegemist südamelöögiga võrreldava tuksega.

Puu okste üles-alla liikumine ei ole eraldi organi (südame) löögi peegeldus, kuid teadlaste arvates on liikumine indikatsioon selle kohta, et ka puudes pumpab miski alt juurtest vett üles.

Teisisõnu: See rütm täidab efektiivselt sisuliselt sama rolli, mis teiste süda - hoiab rütmi ja pumpab vedelikke mööda organismi nagu süda verd.

Seni on arvatud, et puud liigutavad vett osmoosi abil, kuid see avastus viitab muule. Igatahes näitab see meile, et puud on palju keerukamad süsteemid, kui inimesed seni on osanud arvata.

Kas "südamelöökide" olemasolu räägib ka "südametunnistusest" ning mingit laadi teadvusest? Kas südamelöögid puudel panevad ka inimesi vaatama puudele teistsuguse pilguga?

Teadlased ei avastanud mitte üksnes südamelööke vaid selle, et puud liigutavad öösiti seniarvatust palju rohkem.

Täna teame, et puud magavad öösiti pimedas (lasevad lehed alla) ning neil on oma ööpäevased rütmid. Me teame, et need suhtlevad omavahel ning reageerivad isegi neid varitsevatele ohtudele.

See, et puudel ja taimedel on ka südamelöökidega sarnase eesmärgiga pulss, muudab puud ja taimed veelgi müstilisemaks kui need seni olid ning selge on see, et inimeste eest on peidus veel suur hulk saladusi.