Teadlased pelgavad, et mõned COVID-19-vaktsiini kandidaadid võivad teha meid vastuvõtlikumaks HIV-le

 (32)
Eesti asjatundja kommentaariga!
Teadlased pelgavad, et mõned COVID-19-vaktsiini kandidaadid võivad teha meid vastuvõtlikumaks HIV-le
Illustratiivne pilt vaktsiinist (foto: imago images, Michael Weber / Scanpix)

Mõned Ad5-vektori põhised COVID-19-vaktsiinid võivad suurendada HIV-i nakatumise riski.

Rühm uurijaid avaldas hoiatuse, et vähemalt neli praegu kliiniliste uuringute etapis olevast potentsiaalsest koroonaviiruse-vaktsiinist hõlmavad komponenti, mis võib suurendada HI-viirusesse nakatumise tõenäosust, vahendab ScienceAlert.

Hoiatuse autorid on rühm teadlaseid USA-s tegutseva California San Francisco ülikooli professori ja San Francisco osariigi rahvaterviseameti HIV-i ennetamise uuringute osakonna juhataja Susan Buchbinderi juhtimisel.

Prof Buchbinderi kunagine töörühm puutus samasuguse probleemiga kokku, kui üritas välja töötada HIV-i-vaktsiini. Uurijate nördimuseks andis pärast 20 aastat väldanud uurimistööd tagasilöögi kõige paljulubavamana tundunud kandidaatvaktsiin, mis mõnede patsientide nakatumisohtu varasemaga võrreldes vähendamise asemel hoopis tõstis.

Uurijad jagasid oma hoiatavat näidet äsja meditsiiniajakirjas The Lancet, kirjutades: „Oleme mures selle pärast, et vektori Ad5 kasutamine SARS-CoV-2 vastu immuniseerimisel võib vaktsiini saanud meestel samamoodi suurendada viirusesse HIV-1 nakatumise riski.“

Seotud lood:

Selleks, et viirusevastased vaktsiinid jõuaksid organismis õigetesse kohtadesse, on enamasti vaja mingisugust n-ö transpordivahendit. Seda nimetataksegi vektoriks ja just see osis käesoleval juhul uurijais ka muret tekitab.

Paljudes koroonaviiruse vaktsiini kandidaatides kasutatakse transpordivektoritena adenoviiruseid. Näiteks rakendatakse geneetiliselt muundatud adenoviirust ühes vaktsiiniuuringus selleks, et toimetada immuunrakkudesse koroonaviiruse ogavalgu geenikood, mis võimaldab meie immuunsüsteemil neid ogasid ära tunda ning tänu neile ka viirust SARS-CoV-2 sissetungijaks pidama ja neutraliseerima hakata.

Adenoviirused ei põhjusta reeglina enamat kui külmetusnähte ning nende modifitseeritud versioone on edukalt ja ilma HIV-i nakatumise riski suurenemiseta juba kasutatud teiste vaktsiinide vektoritena.

Koroonaviiruse kandidaatvaktsiinide juures kasutatakse aga vektorit Ad5 (5. tüübi rekombinantne adenoviirus) ja just see viirusevorm põhjustaski probleeme HIV-i-vaktsiiniga.

Kümmekond aastat tagasi, kui prof Buchbinder ja tema kolleegid proovisid kasutada midagi sarnast kaitseks HI-viiruse vastu, tekkis kahe katsesarja raames meessoost katsealustel suurem risk HIV-i nakatuda, eriti kui nad olid minevikus juba adenoviirusega Ad5 nakatunud olnud.

2014. aastal soovitas USA riikliku allergiate ja nakkushaiguste instituudi NIAID juhataja immunoloog Anthony Fauci HIV-nakkuse kõrge levimusega piirkondades vaktsiinide arendamisel seda vektorit kasutada äärmise ettevaatusega.

Vaktsiine välja töötavad ettevõtted on aga kinnitanud, et on antud probleemist teadlikud ja võtavad vastavaid ohtusid arvesse.

Ettevõtte ImmunityBio esindaja kinnitas ajakirjale Science, et nende Ad5-põhisele vektorile on geneetiliselt konstrueeritud „summuti“, mis vähendab vektorviiruse tekitatava immuunvastuse intensiivsust. Kui nende USA-s California osariigis praegu toimuvad vaktsiinikatsed korda lähevad, loodavad nad sama vaktsiini järgmiseks testida Lõuna-Aafrikas.

Kliinilised katsed edukalt läbinud vaktsiinid on reeglina osutunud äärmiselt ohututeks. Buchbinderi HIV-i-vaktsiini puhul oli põhjaliku katsetamise tulemus selles mõttes kiiduväärne, et probleemi suudeti märgata enne vaktsiini turuletoomist.

Teadlased kogu maailmas teevad pingutusi selle tagamiseks, et sama põhjalikku sõela rakendataks ka COVID-19-vaktsiini väljatöötamisel. Hetkeseisuga on katsetatava kandidaatvaktsiini võimalike terviseohtude tõttu peatatud juba mitu kliinilist uuringut.

Autorid otsustasid hoiatuse avalikustada praegu, kuna Ad5-põhiseid COVID-19-vaktsiine võidakse peagi hakata katsetama kõrge HIV-nakatumusega piirkondades (nagu mitu riiki Lõuna-Aafrikas), kus seetõttu võib kliiniliste katsete raames ilmneda suurem juhusliku nakatumise risk.

Asjatundja kommentaar

Akadeemik Mart Ustav kirjutas Fortele teema kommentaariks nii:

"Praeguseks on jõudnud terve rida uute tehnoloogiate abil loodud SARS-COV-2 vaktsiine kliiniliste arenduste faasi III. Nendest kaks kasutavad adenoviirusvektorite põhist S-valgu ekspressiooni patsiendi rakkudes: Gamaleja instituudi Sputnik V ja Astra-Zeneca šimpansi aadenoviirusel põhinev vaktsiin.

Adenoviirus on külmetushaigust põhjustav viirus ja mõned nende subtüübid on populatsioonis laialt levinud. Kokku on 56 erinevat inimese adenoviiruse subtüüpi. Inimestes on eriti laialt levinud adenoviirus 5 subtüübi nakkused, mis saadakse ennekõike lapseeas ja umbes 30% inimestest omab selle viiruse vastast antikehalist ja rakulist immuunvastust.

Venelaste vaktsiin Sputnik V kasutab adenoviirus 5 vektorit koroonaviiruse S-valgu ekspresseerimiseks esimesel vaktsiini manustamisel. Sputnik V teine süst tuleb ka adenoviiruse vektori abil, aga teiseks süstiks kasutatakse adenoviirus 26.

Eelnev adenoviirus 5 vastase immuunvastuse olemasolu ongi põhjus, miks tervel real inimestel tekib Sputnik V süstimisel palavik ja muud kõrvalnähud. Teise süsti puhul adenoviirus 26 vektoriga ei täheldata probleeme nagu palaviku teke.

Adenoviirus 5 vektori kasutamisel on kirjeldatud mitu probleemi. Mingi aeg tagasi kasutati Ad5 vektorit ornitiini transkarbamüllasi defitsiitsuse raviks. Ühele patsiendile manustati väga suur kogus viirust ja see tekitas temas tsütokiinide tormi, põletikud ja lõpuks patsiendi surma. Arst manustas lihtsalt liiga palju viiruse vektorit.

Teiseks, ravimifirma Merck kasutas adenoviirus 5 vektori põhist vaktsiini manustamist HIV1 vastase immuunvastuse tekitamiseks ja täheldas, et adenoviirusvektoriga vaktsineeritud inimesed nakatusid kergemini HIV1-ga. Neil oli eelnev Ad5 vastane immuunvastus ja nad kuulusid ühte kindlasse koesobivuse rühma. Ilmselt viidatakse algses Science Alerti artiklis just sellele tähelepanekule.

Seega probleemid adenoviirus 5 vektori kasutamisel võivad tekitada probleeme Sputnik V juhul. Astra-Zeneka vaktsiini puhul ei pruugi selline vektori vastane eelnev immuunvastus eksisteerida (kasutatakse šimpansi adenoviirusel põhinevat vektorit), aga me ei saa praeguste andmete põhjal lõplikku järeldust, et tegu on ohutu vaktsiiniga, siiski teha.

Mis puutub vaktsiinide arendamise kiirusesse, siis toimub see isegi hästi kiiresti. Ma ei arva, et kiirustatakse liigselt. Kontroll on väga tihe ja ma usun kui kahjulik mõju on täheldatav, siis see ka üles leitakse.

Lisaks viirusvektoritele põhinevatele vaktsiinidele luuakse ka teisi tüüpe vaktsiine. Pfizer ja Moderna teevad mRNA põhist vaktsiini ja sellele järgnevad inaktiveeritud viirusega vaktsiinid, subühikulised SARS-COV2 antigeeni põhised vaktsiinid.

Kui vaktsiinid tulevad ja on võimalik neid saada, siis mina kindlasti sooviksin saada vaktsineeritud. Mul pole miskit öelda Astra-Zeneca ja Moderna / Pfizeri vaktsiinide vastu ning ma usaldan inimesi, kes seda arendasid."

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!