Teadlased peavad tuumajäätmete matmist ohutuks

Debatt tuumajäätmete matmispaiga ümber Rootsis ägeneb seoses teadlaste väitega, et isegi kui kolm jäätmeid ümbritsevat kaitsekihti purunevad, ei hakka radioaktiivsus põhjavett ohustama.

Rootsi kavatseb kätkeda oma tuumajäätmed vaskkesta, mis omakorda on suletud raudkesta, mida veel omakorda ümbritseb savikiht. Sellises ümbrises tuumajäätmed plaanitakse matta 500 meetri sügavusse graniithauda, vahendab

Roheline Värav

keskkonnauudiste portaali EDIE uudist.

Taolise matmisviisi keskkonnamõjusid hinnanud Rootsi tuumakütuse ja -jäätmete halduskompanii uurimisrühma uurija Patrik Forsi sõnul ei kujuta graniiti maetud tuumajäätmed endast mingit ohtu vähemalt lähimate kümnete tuhandete aastate jooksul.

Fors selgitab, et sügaval graniitpinnases toimuvate keemiliste reaktsioonide tagajärjel tekkib kõigi kolme barjääri purunemise korral suurtes kogustes vesinikku. 500 meetri sügavusel on vesinik tugeva surve all, moodustades nõnda omakorda tuumajäätmete ümber kaitsekihi ja takistades nende levimist.

Nn vesinikuefekt avastati 2000. aastal. Tuumajäätmete ümber kogunev vesinik hoiab ära uraani oksüdeerumise ja vedela vormi võtmise. Juba oksüdeerunud uraan aga võtab vesiniku mõjul uuesti tahke kuju.

Seega võib Forsi kinnitusel täiesti kindel olla, et tuumajäätmete matmine ohustab Rootsi põhjavett tunduvalt vähem, kui mitmesugused looduslikud ohud.