Teadlased panid kokku maailma suurima suguvõsa 13 miljoni inimesega
Hiidsuguvõsaga kaasnevad uurimistulemused avaldati sel nädalal ajakirjas Science ja neist selgub, kuidas kultuuriline ja geneetiline info on viimase 500 aasta jooksul üle 11 inimpõlve ning Euroopa ja Põhja-Ameerika levinud.
"Kõik 13 miljonit inimest sugupuus on omavahel kas vereliini või abielu pidi seotud; on mingi otsene seos ükskõik millise kahe inimese vahel ses sugupuus," ütles uurimuse autor Joanna Kaplanis Wellcome Sangeri instituudist.
Hiidsuguvõsast on võimalik teha mitmeid sotsiaalmajandusajaloolisi järeldusi ning seda analüüsides leida ka põhjusi, miks inimesed abiellusid omal ajal just nendega, kellega nad abiellusid. Järeldusi ja üldistusi saab teha ainult tänu sellele, et analüüsiti tõeliselt suuri andmemahtusid.
Teadlased leidsid muuhulgas, et enne aastat 1750 sündinud inimesed leidsid endale üldiselt kaaslase väga lähedalt, kümne kilomeetri raadiusest. Aastail 1800-50 muutusid inimesed liikuvamaks ja leidsid elukaaslase juba 19 kilomeetri raadiusest. Varem on arvatud, et kaugemalt kaasa otsimine tulenes sellest, et sooviti abielluda nendega, kes poleks liiga lähedased sugulased. Uurimusest selgus aga, et aastail 1800-50 abiellusid inimesed jätkuvalt oma sugulastega, ehkki nad asusid üksteisest geograafiliselt kaugemal. See tähendab, et pigem vähenesid sugulastevahelised abielud pigem tänu muutustele kultuuris kui transpordi arengule.
On võimalik näha ka ajalooliste sündmuste mõjusid perepuule, näiteks suremuse tõusu Ameerika kodusõja ja Esimese ning Teise maailmasõja ajal.
Inimeste eluea pikkuse osas on sageli arutatud, kui palju sellest on mõjutatud pärilikkusest ja kui palju elukommetest ja -tingimustest. Sugupuukoostajate andmetest nähtub, et geenid mõjutavad inimeste elu pikkust vaid 16 protsendi jagu. Ülejäänud on kõik niivõrd-kuivõrd enda ja ümbritseva keskkonna teha. Varem on geenide mõju peetud 15-30% protsendi vahele jäävaks.
