Teadlased: palmiõli jääkide kasutamine biodiislis on võibolla kliimavaenulik

 (22)
Teadlased: palmiõli jääkide kasutamine biodiislis on võibolla kliimavaenulik
Neste Eesti

Soomes on päevakorral küsimus palmiõli jääkidest toodetava biokütuse kliimasõbralikkusest ja eetilisusest. Soome riik rasvhappedestillaadist biokütuse valmistamist ei keela, teadlaste väitel on selline tootmine keskkonnale koormav. Kui koormav see tegelikult on, ei tea täpselt keegi.

Euroopa Liit keelab palmiõli kasutamise transpordikütusena järk-järgult 2030. aastaks, sest õlipalmide kasvatamine nõuab järjest uute vihmametsade maharaiumist, vähendab liigirikkust ning seab osa liike hävimisohtu, lisaks kõigele sunnib inimesi oma senistelt asualadelt lahkuma.

Vihmametsade raadamine ja nende asendamine monokultuuridega vähendab süsiniku sidumist ning omakorda lisab heitmeid, mis põhjustavad kliimamuutust.

Ent odava ja kiirelt kasvava õlipalmipuuta ja sellest saadava õlita oleks maailma toiduainetööstus hädas. Ka Euroopa Liidu transpordi heidete vähendamise eesmärgid on palmiõli kasutamist suurendanud.

Seetõttu püüavadki mitmed lääneriigid nagu Rootsi, Norra, Madalmaad, tasapisi ka Saksamaa palmiõli kasutamisest transpordikütustes loobuda.

Soomes on siiani olnud teisiti: ühena vähestest, kui mitte ainsana maailmas kasutab Neste kütusetootmisel palmiõli jääkprodukte osavalt ära, lugedes neid jäätmeteks ja nimetades Neste MY biodiislit "100% taaskasutuskütuseks". Ja riigiisad on sellega rahul olnud, sest vähemalt paberil paistab, et tegu on mõistliku ringmajandamisega.

Seotud lood:

Rasvhappedestillaat ei ole ju palmiõli!

Soome suurim omamaine kütusetootja Neste kasutab ära seaduse halli ala: palmiõli kasutamisest püütakse loobuda (varasemalt on Neste ostnud sertifitseeritud palmiõli), aga selle asemel võetakse kasutusele palmiõli jääkprodukt ehk rasvhappedestillaat. Destilaat saadakse õli rafineerimisel ja see loetakse jäätmete hulka kuuluvaks.

Soome riigi seisukoht on, et destillaadist toodetav biokütus nagu Neste My Diesel vähendab kliimamuutust tekitavaid heitmeid ja nii võib seda nimetada ka jäätmetest toodetavaks biokütuseks.

Keskkonnaühenduse Finnwatch tegevjuht Sonja Finér kritiseerib Soome seisukohta kuigi varasemalt on Neste olnud heas kirjas, kuna on suutnud ära tõestada kogu jääkprodukti algupära. 2018. aastal sai Neste Finnwatchilt selle eest kõvasti kiita, et on ainus, kes nii täpselt "jälgi ajab".

Küsimus aga polegi niivõrd tootmise läbipaistvuses kui just kasvavas nõudluses tooraine järele: ”Kui palmiõlipõhiste toodete nõudlus suureneb, suurendab see ka atraktiivsust toota neid rohkem. See omakorda suurendab istanduste rajamise survet muu maa arvelt," on Finér veendunud.

Teemat uurinud teadlaste ja keskkonnaühenduste hinnangul ei ole destillaadi kasutamine kestlik, sest see võib viia samasuguste tulemusteni nagu palmiõli enda kasutamine: vihmametsade raiumine ja keskkonnakahjud suurenevad Indoneesias ja Malaisias.

Samas kui palmiõli on nagunii juba toodetud ja kasutusse võetud, miks ei võiks keegi uuendusmeelne – nagu näiteks Neste – selle jääkprodukte kasutusele võtta?

Miks on halb näiteks toiduainetetööstuselt koguda kokku rääsunud õli ning see autokütuseks teha!? Neste MY 100% jäätmetest valmistatud biodiislit lisatakse mh tavadiisli hulka, selle lõhn on mahe, isegi meeldiv ja nagu näitas hiljutine eksperiment, diiselmootorid selle peale laiali ei lenda, ehkki jõudlus on väiksem ja kütusekulu suurem.

Palmiõli kasutatakse rohkem autodes kui küpsistes

Euroopa Liit survestab transpordisektorit vähendama kliimamuutust mõjutavaid heitmeid. Selle tulemusena vajatakse palmiõli nn biokütuste toorainena rohkem kui küpsiste ja maiustuste valmistamiseks.

Vandenõuteoreetikud on veendunud, et "magusasõda" ongi tekitatud selleks, et inimesed ostaksid vähem maiustusi ja transpordisektor saaks õli. Kümne aastaga on palmõli kasutamine transpordis kahekordistunud, seni läheb suurem osa toodangust siiski toiduainetööstusele.

Soome mõtleb koos teiste ühenduse liikmesriikidega praegu, kuidas Euroopa Liidu karmistuvaid nõudmisi biokütuste kasutamisel transpordis ellu viia.

Üks nõuetest on, et biokütusega peab vähendama kütuse kliimamuutust põhjustavaid heitmeid 1 liitri kohta vähemalt 65%.

Samas seab Euroopa Liidu uus seadusandlus tingimuseks, et palmiõli kasutamine ei tohi kasvada. Mõne aasta pärast peaks see hoopiski langusele pöörduma.

Euroopa Liidu tellitud hinnangu põhjal võib palmiõli kasutamine transpordikütustes olla vihmametsade hävimise tõttu isegi kahjulikum kui vanamoodi fossiilsest toorainest toodetud diisli kasutamine.

Olenemata Euroopa Liidu seisukohavõtust, kasvab palmiõli tootmine sedamööda kuidas inimeste jõukus üle maailma kasvab ja tarbimine hoogustub. Eelmisel aastal palmiõli hinnad maailmaturul langesid ja see on langetanud ka jääkide hinda.

Neste laiendab haaret

Ent nagu öeldud, on rasvhappedestillaat jääde. Seda tekiks igal juhul kui palmiõli toodetakse. Neste esindaja sõnul ei ole nende toodang põhjus, et õlipalmide jaoks järjest vihmametsi raadatakse, et rajada uusi puupõlde.

Nii tehtaks nende biodiislist hoolimata, leiab tootja, kui aga jäätmeid kütuseks ei teeks, läheks need raisku: "Õlipalme kasvatatakse selleks, et toiduainetööstus saaks toorainet. Destillaadi kasutamine biokütuse valmistamiseks on näide ringmajanduse toimimisest fossiilkütuste asendamisel ja CO2 heidete vähendamisel," selgitab ettevõtte PR juht Ilkka Räsänen.

Neste on praegusel hetkel maailma suurim mittefossiilsest õlist valmistatava diisli tootja. Neste toodab diislit kolmes rafineerimistehases ligi kolm miljardit kilogrammi aastas.

Ettevõte alustas umbes pool aastat tagasi ka lennukikütuse tootmist Porvoo rafineerimistehases. Kerosiini tootmiseks kasutatakse sama toorainet ja tehnikat kui diisli tootmiseks, sh valmistatakse petrooli katseliselt jäätmetest.

Uued kütused on olnud soome ettevõttele hea äri. Kasvava tootmise tarbeks ostis Neste Soome tolli andmetel 2019. aasta oktoobri seisuga palmiõli rasvhappedestillaati sisse üle 141 miljoni kilogrammi.

Porvoos saab praegusel hetkel toota 400 000 tonni Neste My Dieselit aastas. Import Indoneesiast ning Malaisiast on Neste puhul kasvanud mõne aastaga kiiresti.

Destillaadi kaudne ja otsene keskkonnamõju

Madala heitega kütuste asjatundja Chris Malins on uurinud palmiõli kasutamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme, muuhulgas ka rahvusvahelise Rainforest Foundation'i projekti raames.

Chris Malins tõdeb, et palmiõli destillaadi kasutamine ei suurenda päris otseses suhtes palmiõli tootmise vajadust ent arvutuste järgi tuleb iga destillaadi lisakilogrammi kohta juurde toota 0,65 kg palmiõli.

See tähendab, et kui destillaati loetakse "jäätmeks" ja selle kasutamine on pigem positiivne, tuleb kokkuvõttes ikkagi uusi vihmametsi raiuda, et jäätmeid piisavas koguses toota.

Õlijääkide ühene suunamine legaalse biokütuse valmistamiseks paneb omakorda kahvlisse seebi- ja loomasöötade tootjad, kes peavad otsima rasvhappedestillaadi asendamiseks muid tooraineid.

Tegelikkuses minnakse üle palmiõlijääkide kasutamise asemel puhtale õlile, mistõttu nõudlus kasvab veelgi ning pilt vihmametsade osas paistab järjest nutusem.

Kõik see on "võibolla"

Sealjuures ei tea keegi kedagi, kellel oleks täielik ülevaade sellest, mis toimub maakera vihmametsades ning kui palju need tegelikult osalevad kliimamuutuse aeglustamises või kiirendamises.

Selge on see, et palmiõli tootmine ei ole gorillabeebi kõhu paitamine vaid röövellik ja loodusvaenulik tegevus, mis igal juhul suurendab heiteid ja aitab kaasa kliimamuutuse edenemisele.

Euroopa Komisjoni üheks eesmärgiks on välja uurida, kui keskkonnasõbralikud ning kestlikud palmiõlil põhinevad transpordikütused, olgu need siis toodetud otse õlist või selle jääkidest, on.

Esialgsed tulemused näitavad, et palmiõli tootmiskahjud on hoomamatud ja keskkonnakoormus samuti, seega tuleks selle kasutamine transpordikütustes lõpetada.

Õlijääkide kasutamise kohta ettekirjutust pole senini tehtud. Soome nagu ka Neste praeguse hetke tõlgendus on, et see, mida ei ole eraldi keelatud, on lubatud. Euroopa Liit on keelamas palmiõli, mitte destillaadi kasutamist.

Soomes ja Nestes määratletakse destillaat jäätmeks või ülejäägiks, mis tekiks igal juhul ja millel ei olegi kaudset mõju vihmametsade hävingule.

”Praegune seadusandlus ütleb selgelt, et jäätmetel ja ülejääkidel ei ole kaudseid mõjusid,” põhjendab Neste PR juht Ilkka Räsänen.

Vaadates asjale teisest küljest: kui palmiõli kasutamine kütustes ära keelatakse, ei pruugi see vihmametsade raiumist sugugi vähendada, sest toidu- ja kosmeetikatööstuse nõudlus kasvab sedamööda kuidas kasvab tarbijate arv.

Seega ei pea Neste ega teised destillaadi nutikad kasutajad muretsema, mis saab kui palmiõlist enam mootorikütust ei valmistata – nemad saavad oma "kontrollitud ahelaga" jäätmed ikka kätte ja sellest kütust teha.

Arvata, et Euroopa Liidu järjekordne ärakeelamine mõjutaks palmiistanduste rajamist, on sinisilmne. Kuni puudub hea ja odav asendus palmiõlile, õlipuud kultiveeritakse.

Soome heitmenäidud võivad Neste toel kahekordistuda

Cris Malins ei piirdu ainult keskkonnakahjude üldise hindamisega vaid näitab otse Soome peale: kui Neste jätkab oma jäätmekütuse tootmist ja destillaadi kogused 2030. aastaks neljakordistab, võivad Malini arvutuste järgi põhjanaabrite heitmenäidud kahekordistuda ehk kuvand Soomest kui kliimateadlikust eeskujuriigist variseda põrmu.

Sest mida rohkem vajab Neste jääkõli, seda rohkem tuleb raiuda vihmametsi, et toota palmiõli, millest omakorda peab tekkima rasvhappedestillaat...

Neste reklaamib My Dieselit kui ülipuhast ja keskkonnasäästlikku, võrreldes mistahes teise kütusega või isegi e-auto keskkonnajalajäljega. Neste MY-d müüakse oma tanklates ja segatakse biolisandina tavadiislisse, ja aruannete põhjal müüakse biokomponenti ka teistele kütusetarnijatele.

Kui Indoneesias ja Malaisias tekkivad kliimamuutust põhjustavad heitmed arvutataks Crhis Malinsi meetodiga Soome heitmeteks ümber, vastaksid koguheitmed 2030. aastal enam kui 100 miljonile tonnile süsihappegaasile.

Malinsi valemi järgi oleks Neste juba praeguse destillaadi kasutamise kogusega suurendanud heitmeid rohkem, kui kogu Soome transpordis aastas tekib.

Soome teadlane suhtub palmiõli mõjudesse mõõdukamalt

Indoneesias töötanud troopilise metsanduse professor Markku Kannineni sõnul on rasvhappedestillaadi kasutamise mõjusid keeruline hinnata.

Jätkusuutmatust palmiõlitoodangust biokütuste komponendina on tema sõnul põhjust igal juhul vabaneda. See aga ei tähenda, et igasugune palmiõlitootmine tuleks lõpetada.

”Palmiõli iseenesest ei ole halb. See on mitmel moel hea sissetulekuallikas kohalike jaoks. Suurte keskkonnakahjude seisukohalt jätkusuutmatust toodangust tuleks lahti saada,” ütleb professor Kanninen Helsingi ülikoolist.

Palmiõlitoodangut tuleks püüda suunata Kannineni sõnul juba kaotatud vihmametsadesse. Uue istandusega tehakse siiski tihti algust pigem vihmametsa maha raiudes, kui olemasolevaid piirkondi uuesti kasutades. Korrastada tuleb ka palmiõli tootmise sertifitseerimine.