Targa inimese ajurakud oskavad omavahel hiilgavalt koostööd teha. Nad tegutsevad koordineeritult nagu hea jalgpallimeeskond. Nüüd on teadlased asunud otsima selle meeskonna nn treenerit, et inimeste intelligentsust veelgi suurendada, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Kui Albert Einstein 1955. aastal USA-s Princetoni haiglas siitilmast lahkus, olid teadlased oma teravad skalpellid juba valmis pannud. Välkkiirelt prepareerisid nad geeniuse aju, lootes selle kurdudest leida relatiivsusteooria looja fantastilise intellekti saladuse.

Einsteini aju mõõdeti ja kaaluti, see lõigati 240 tükiks, mida parafiini kastetuna uuriti mikroskoobi all. Ent teadlased ei avastanud midagi märkimisväärset. Ka hilisemad katsed tuvastada väliseid või sisemisi erinevusi geniaalsete ja „tavaliste“ ajude vahel on luhtunud.

Miks osa inimesi on teistest targemad, on jäänud seni lahendamata saladuseks. Ajuteadlased pole siiski alla vandunud ning on ajukoe uurimisel lisaks mikroskoobile kasutusele võtnud uued kõrgtehnoloogilised meetodid.

Nende abil on juba avastatud tuhandeid geene, mis osalevad intelligentsuse „peenhäälestamisel“. Teadlastes on koguni tärganud lootus, et n-ö tarkusegeenide avaldumise täieliku väljaselgitamise järel osutub tulevikus võimalikuks intelligentsuse suurendamine.

Need aju tööd reguleerivad geenid, mis seni on tuvastatud, hoolitsevad enamasti selle eest, et neuronite võrgustik toimiks laitmatult.

Üks geen paneb neuronid näiteks moodustama sünapse ehk omavahelisi ühendusi, mis võimaldab närvisignaalil ühelt ajurakult teisele kanduda. Teised geenid soodustavad nende kasvamist ja tugevnemist.

Ent need geenid avalduvad iga normaalse inimese ajus. Küsimus on selles, kas teistest silmapaistvalt intelligentsematel inimestel on geneetilises pagasis midagi, mida teistel ei ole?

Sellele vastuse leidmisel saavutas möödunud aastal läbimurde üks briti teadlaste töörühm. Nad tegid kindlaks, et intelligentsust kujundavad ühekorraga sajad geenid, mis teevad omavahel koostööd nagu jalgpallimeeskonna liikmed. Selle geneetilise mansa kokkumängu kvaliteedist sõltubki, kas inimene platseerub IQ-skaala tippu või lõppu.

Neuroloog Michael Johnson ja geneetik Enrico Petretto Londoni Imperial College’ist analüüsisid epilepsia alla kannatanud või ajuoperatsiooni läbi teinud patsientide ajukoe näidised.

Nad uurisid tuhandeid geene, mis ajudes avaldusid, ning kombineerisid saadud teavet tervete inimeste geeniandmetega, võttes lisaks arvesse ka nende IQ-testide tulemused. Võrdlusmaterjalina kasutati ka autismi ja vaimse alaarengu all kannatanud patsientide geeniandmeid.

Teadlased leidsid, et samad geenid, mis reguleerivad terve inimese intelligentsust, võivad muteerunuina esile kutsuda epilepsiat ning vaimsete võimete langust.

Lõpptulemusena tuvastati kaks geenirühma, mis mõjutavad mälu, tähelepanuvõimet, mõtlemiskiirust ja arutlusoskust. Need rühmad tähistati tinglikult kui M1 ja M3.

Kõige huvitavam on aga see, et teadlaste sõnul alluvad need sadu geene sisaldavad rühmad mõnede geneetilistele „pealülititele“, nii nagu jalgpallimeeskonnad juhinduvad treeneri näpunäidetest.

Lülitite leidmine ja tundmaõppimine võibki anda võimaluse intelligentsust suurendada.

Loe neist geneetilistest intelligentsuselülititest lähemalt novembrikuu Imelisest Teadusest.