1901. aastast on Nobeli preemiaid lisaks nimetatud kolmele valdkonnale jagatud veel kirjanduse ja rahu alal, kuid näiteks Charles Darwin poleks saanud oma evolutsiooniteooria eest Nobelit, sest bioloogias auhinda ju välja ei anta, vahendab Eesti Päevaleht.

„Teadus on siiski oluliselt muutunud sellest ajast saadik, mil esimesed auhinnad kätte anti. Kui Alfred Nobel 1895. aastal oma testamendi allkirjastas, ei osanud ta ettegi kujutada sääraseid ohte nagu kliimasoojenemine ja HIV/aids. Ega osanud ta arvata midagi ka uutest teadusharudest, mille saavutused suudavad meie maailma paremaks muuta," kirjutavad teadlased, pakkudes uuteks preemiavaldkondadeks näiteks bioloogiat, botaanikat, rahvatervishoidu, keskkonnateadust ja psühholoogiat.

Nad toovad näite, et kui Maailma tervishoiuorganisatsioonil õn­nes­tuks malaariast jagu saada, ei sobiks olemasolevad auhinnad suursaavutuse äramärkimiseks.

Pretsedendina viidatakse majanduspreemiale, mille otsustas 1968. aastal luua Rootsi keskpank. Ametlikult ei kuulu majanduspreemia siiski Nobelite hulka, kuigi seda antakse välja koostöös Nobeli fondiga.