Teadlased: nädalas 2 tundi roheluses jalutamist teeb töö- ja koolieluga imet

 (7)
Teadlased: nädalas 2 tundi roheluses jalutamist teeb töö- ja koolieluga imet
Mine õue!Foto: Ylle Tampere

Aasta kõige pimedam aeg on käes, ärgates on tunne nagu polekski maganud. Rõskus poeb nahavahele ja laiskus kontidesse. Teadmine, et Saamimaal on pime polaaröö ei tee olemist kergemaks. Teadlased soovitavad sügismasenduse vastu lihtsat rohtu: käi iga päev õues.

Need, kes iga päev looduses liiguvad, on ka töös tulemuslikumad. Tööga rahulolu on suurim neil, kes saavad õues viibida ka tööajal.

Need faktid leidsid kinnitust möödnunud aastal avaldatud Jyväskylä ülikooli teadustöös. UK Stanfordi ülikooli 2014. aasta uurimus aga kinnitab, et kõndimine soodustab loomingulist mõtlemist.

Seniste harjumuste ümberkujundamiseks ei ole vaja suuri jõupingutusi: kui asendada tööle- ja koolisõit jalgsi kõndimisega või rattasõiduga, on pool võitu juba käes.

Kui mõelda nii, et auto on pikemate vahemaade jaoks, asetuvad asjad teise perspektiivi. Ning kui lõunatunnil leida aega jalutuskäiguks, oled kokkuvõttes oma eluga palju rohkem rahul.

Viis head põhjust, miks värskes õhus jalutada

1. Kuigi suvega on ammu ühel pool ja väljas valitseb kestvalt kehv suusailm, ei takista see kuidagi õues olemist ja liikumisest rõõmu tunda. Looduses viibimine – ka linnapargis jalutamine on seda – annab jõudu nii koolis kui ka tööl käimiseks.

Seotud lood:

Muuda jalutamine osaks oma lõunatunnist. Mine kõndima üksinda või kutsu kaasa mõni tore kolleeg. Jalutades saab pea klaariks ja tulevad paremad mõtted. Kontorilaua taha tagasi jõudes läheb töö kui lennates ja rahulolu tehtust on suurem.

2. Mõned koosolekud, arutelud ja nõupidamised võiks teha värskes õhus jalutades. Jalgsikõndimine soodustab loovat mõtlemist, kinnitab Stanfordi ülikooli uuring aastast 2014. Kadriorus ja Koplis, Toomemäel ja Pärnu biitšil jagub kohti, kus kollegiaalselt koos jalutada ja häid mõtteid haududa.

Ideede genereerimiseks ja uute võimaluste leidmiseks sobiks pargis jalutamine suurepäraselt. Rasked otsused ja läbirääkimised on ilmselt siiski tulemuslikumad koosolekuruumi laua taga.

3. Kasvõi üks värskes õhus läbiviidud koolitund mõjub hästi nii õpilastele kui ka õpetajatele, kinnitab Swansea ülikooli värske teadustöö.

Õues toimuvad koolitunnid toetavad õpilaste eneseväljendusoskust, aktiivset osalemist ja muudavad üldiseid hoiakut õppimise suhtes positiivsemaks. Ka õpetajate töörahulolu ja heaolu muutub paremaks. Õuesõppetund võiks olla osa igast koolipäevast. Ka vahetunni ajal peaksid õpilased õues olema.

4. Looduses viibimise mõju keskendumisvõimele on pikaajaline, mõjutades ka järgnevaid tunde klassiruumis, selgus möödunudaastasest Illinoisi ülikooli uurimusest.

Piisab lühiajalisest õues viibimisest kui teed seda intensiivselt. Massachusettsi ülikooli teadlased uurisid välja, et tervislik on teha minutis 100 sammu: see paneb aju ja ainevahetuse kiiremini tööle.

5. Looduse mõju heaolule ei ole muidugi mingi uudis, ent Exeteri ülikooli teadurid määratlesid ära ka vajaliku perioodi, mille puhul avaldub kasulik mõju tervisele – nimelt peaks metsas või veekogu ääres viibima vähemalt kaks tundi nädalas.

Kaks tundi nädalas on imelühike aeg, kui asetada see konteksti. Tallinna linnas tipptunnil edasi-tagasi liigeldes võid sa ummikutes kokku istuda ligi kaks tundi.

Päevas vaatab keskmine eestlane 4 tundi ja rohkem ekraane ja teeb seda enamasti istudes. Isegi kui tööle või poodi sõitmiseks kulub 15 minutit, istud sa iga päev sunnitult vähemalt 30 minutit autoroolis.

Näiline kiirustamine sisaldab tegevusi, millel pole mingit mõtet: tunnistagem seda. 20 minutit jalutamist pargis või metsarajal teebki nädalas kokku veidi üle 2 tunni õues viibimist. Kui keeruline see olla saab!?

Loe siit Jyväskylä linna liikumiskava