Teadlased: looduslik valik ei soosi tegelikult ainult tugevamaid
Töö kujutab endast uut lähenemist evolutsiooniuuringutele, mis võib kaasa tuua parema arusaamise inimestel haiguseid põhjustavate bakterite mitmekesisusest, vahendab Science Daily.Talupojatarkus ütleb, et iga olemasolevat nišši peaks täitma üks, parim ja vastupidavaim liik, mis viimaks saavutab ülimuslikkuse ja tõrjub kõik konkurendid välja.
Selline ongi „tugevama ellujäämise“ põhimõte. Taolise arusaama kohaselt, mida ökoloogid sageli „välistava konkurentsi printsiibiks“ nimetavad, on keerukate, mitmekesiste asurkondade kujunemiseks vaja keeruka ülesehitusega keskkondasid.
Exeteri ülikooli professor Robert Beardmore ütles: „Mikrobioloogid on selle põhimõtte proovile pannud ning konstrueerinud laboratooriumides väga lihtsakoeliseid keskkondi, et näha, mis juhtub pärast mitmesaja põlvkonna vaheldumist — inimkonteksti teisendatult umbes 3000 aastaga. Varem arvati, et püsima saab jääda vaid vastupidavaima bakteri genoom, ent katse tulemused näitasid muud. Eksperiment oli tekitanud ohtralt ootamatut bio-mitmekesisust.“
Taolist mitmekesisust katseklaasis peeti esimestel vaatlemistel vastuokslikuks ning püüti selgitada, väites, et ilmselge võitja esilekerkimiseks polnud möödunud veel piisavalt aega.
Uus uurimus näitab aga, et nende varasemate uurimuste näol ei olnud tegu anomaaliatega.
Bathi ülikooli professor Laurence Hurst ütles: „Uue arusaama võtmeks on adumus, et energiahulk, mille organismid oma toidust välja pigistavad, sõltub sellest, kui palju neil toitu on. Kui anda neile rikkalikult süüa, kasutavad nad seda ebatõhusalt. Kui liidame sellele tõdemuse, et toitaineid erilaadselt utiliseerivaid organisme mõjutavad mitmel moel ka geneetilised mutatsioonid, olemegi avastanud uue printsiibi, mis ütleb, et nii vastupidavad kui mitte-vastupidavad organismid saavad koos eksisteerida määramatu aja vältel.“
Exeteri ülikooli doktor Ivana Gudelj ütles: „Vastupidavad vormid kasutavad toitaineid hästi, aga nad ei ole vastuvõtlikud mutatsioonidele, samas kui vähem tõhusaid, vähem vastupidavaid toitainetarbijaid hoiab alal nende kalduvus muteeruda. Kui mutatsioonide osakaal on väike, jääb peale reegel, mis ütleb, et ellu jääb tugevam, kui see aga on suur, osutub võimalikuks laialdase mitmekesisuse säilitamine.
Arvud, mida on vaja selleks, et põhimõte toimiks, klapivad kenasti nonde mõistatuslike bakterikatsetega. Mutatsioonide määr paistab olevat piisav selleks, et ellu jääksid nii kohanenumad kui vähem kohanenud.“
Dr David Lipson San Diego osariiklikust ülikoolist võttis saavutuse kokku: „Varasemad uurimused näitasid, et toidu utiliseerimise vastandlikud strateegiad saavad keerukates keskkondades koos eksisteerida, ent seekordne töö on esimene, mis selgitab, kuidas vastavad vahetuskaubad — nagu meie uuritud kompromissid juurdekasvu määra ja tõhususe vahel — võivad kaasa tuua stabiilse bio-mitmekesisuse ka kõige lihtsamates keskkondades.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!