Teadlased lõid laboris kunstliku inimseemne

 (53)
Teadlased lõid laboris kunstliku inimseemne
Seemnerakk kohtub munarakuga. Foto: Wikipedia---

Briti teadlased väidavad, et on laboris esmakordselt konstrueerinud inimese seemneraku. Kui edasised katsed näitavad, et laboris kasvatatud seeme on tõepoolest looduslikuga samane, võib neist abi olla meeste viljatuse mõistmisel.

Ühendkuningriigi Newcastle'i ülikooli teadur Karim Nayernia kolleegidega töötles meesterahva embrüonaalseid tüvirakke mitmesuguste ainetega, mis muundasid need esmalt eosliini tüvirakkudeks ja seejärel spermatogoonseteks tüvirakkudeks, vahendab New Scientist.

Need omakorda jagunesid ainult 23 kromosoomiga haploidseteks spermatotsüütideks, mis arenesid edasi meessugurakkudeks.

Sõltumatud uurijad nõuavad aga lisatõendeid. "Ehkki nad leidsid üksikuid seemnerakke, millel olid sabad ja mis ujusid, ei ole see veel tõestus, et rakud olid normaalsed," ütleb sperma moodustumise spetsialist Robin Lovell-Badge Briti riiklikust meditsiiniuuringute instituudist Londonis.

Tõepoolest, kõik seitse Nayernia töörühma poolt 2006. aastal normaalsete munarakkude hiirespermaga liitmise teel laboris ellu kutsutud hiirepoega surid viie kuu jooksul.

Põhjuseks oli, et keemilised "korgid", mida nimetatakse metüülrühmadeks, olid seemnerakkudes blokeerinud elutähtsaid geene. Praegu viib Nayernia läbi katseid, et näha, ega inimese seemnerakkudega pole sama juhtunud.

Hiirte puhul lahendas Nayernia probleemi sel moel, et siirdas spermatogoonsed rakud hiire munanditesse enne rakkude küpsemist. "Pärast seda on rakkude kuju ja metülatsioonimuster normaalsed," kinnitab ta.

Inimese seemne puhul peaksid Nayernia väitel sama töö ära tegema tema välja töötatud kunstmunandid.

Kaugemaks eesmärgiks on seemnerakkude valmistamine naisterahva rakkudest, mis võimaldaks lesbilistel paaridel lapsi saada. Nayernia on küll valmistanud naisterahva embrüonaalsetest tüvirakkudest spermatogoonseid, kuid neil jäi puudu küpsemiseks vajalikest geenidest.